VIDEO JA HELINDAMISE ALUSED 12 Riistvaralised ja tarkvaralised

VIDEO JA HELINDAMISE ALUSED 12 Riistvaralised ja tarkvaralised kompressorid

Miks kompresseerida? Ajalooliselt esimene põhjus oli kommertsmeediumi (vinüülplaat) piiratud dünaamikavahemik (ca 60 dB) Suur osa kuulamiskeskonnast on kõrge taustamüra tõttu samuti piiratud dünaamikadiapasooniga (näit. autoraadiod, klubid, kontserdid) Kompresseerimine on eriti popmuusikas traditsiooni kohaselt saanud osaks helipildist. NB! Inimese kuulmisdiapasoon on ca 120 dB

Kas saab ilma? Klassikalist muusikat saaks teoreetiliselt salvestada kompresseerimata aga kuna mikrofonid “kuulevad” teisiti kui kõrvad, on selleks vajalik paljude mikrofonide ja erilise tehnika kasutamine ja Kuna ka klassikalise muusikat kuulatakse mitte täielikus vaikuses siis on nivoosid vaja tõsta ja ühtlustada, müügiedu sunnib kommertsialiseeruma, artistide puudulik tase sunnib nivoosid ühtlustama. NB! Arvo Pärdi teoste salvestusi hinnatakse laia dünaamika tõttu maailma parimateks (D. Moulton)

MIS ON KOMPRESSOR? Elektroonika keeles on kompressor tüüritava negatiivse tagasisidega pingega tüüritav võimendi (VCA). Pisut inimlikumalt - kompressor on seade, millel teatavast signaali tasemest alates on ühest väiksem võimendustegur (allpool seda nivood on ülekandetegur 1) 1 : 1 < 1 1 :1

Kompressori plokkskeem Kompressor Nivoodetektor detekteerib signaali Erinevate alalispingetega reguleeritakse tresholdi ja süsteemi üldist võimendust Ratio-t reguleerib tegelikult võimendi tüürimise sügavust.

Kompressori juhtimine Klassikalisel kompressoril on järgmised regulaatorid: Treshold - signaalitase, millest kõrgemal kompresseerimine algab Ratio - signaali kokkusurumistegur (tresholdist kõrgemal tasemel) Attack - kompressori reageerimisaeg, mille järel tresholdi ületamisel kompresseerimine algab Release - aeg, mille jooksul kompressor lõpetab signaali kokkusurumise kui signaal kahaneb alla tresholdi Gain - üldine helitugevusregulaator

Kompressori töö Signaal, mis ületab tresholdi taseme, surutakse ratio (kompresseerimistegur) arv kordi kokku Protsess algab attack-aja järel tresholdi ületamise järel ja lõpeb release-aja(hoideaeg) kui signaal langeb alla tresholdi

Ühe nupu kompressorid On teve hulk füüsilisi ja tarkvaralisi kompressoreid (näit Wavesi Maximizerid või lampkompressorid) millel on vaid üks põhiline reguleerimisnupp. Tavaliselt on sellistel kompressoritel ühe nupu all “ratio” ja “treshold” Seejuures toimub kompressor nn “Pehme põlve” (soft knee) rezhiimis, mispuhul ratio kasvab sujuvalt signaali tresholdile lähenedes

Variant 1 on näiteks virtuaalkompressor TRacks 24 ja enamik lampkompressorid Variant 2 näiteks firma Waves’-i virtuaalsed ultramaximizerid ja multimaximizerid

Mõni näide Vasakul on Waves-I 16 ribaline multimaximizer L3 16 Paremal TRacks 24 müügipakend

Milleks mitmeribalised kompressorid? Halvim, mis kompressoriga saab juhtuda on “pumpamine” Pumpamisel liiga tugeva kompresseerimise tõttu jääb domineerima signaali tugevaim komponent, muu surutakse maha Tavaliselt tekib pumpamisoht kui signaali surutakse üle 6 db kokku (st üle 2 korra) Seda saab muuhulgas vältida kui jagada sagedusvahemik sõltumatuteks ribadeks.

Mõned pildid Kaks odavama klassi tubli kompressorit Vasakul Samsom C Com 16 Paremal DBX 166