Vaher Elina Inginen 12 a Harilik vaher

Vaher Elina Inginen 12 a

Harilik vaher (Acer platanoides) Vaher on lisaks laialehistele metsadele üldlevinud puu ka taluõuedes, linnaparkides ja vanade mõisate ümbruses. Ta on pajude -remmelgate järel üks esimesi kevadisi nektari - ja õietolmurikkaid meetaimi.

Rõhtsatesse püstistesse kännasjatesse õisikutesse koondunud kollased õied eritavad palju nektarit. Heleda värvuse ja hea maitse ning õrna aroomiga vahtramesi on väga väärtuslik. Ühelt suurelt puult võib saada kuni 10 kg mett. Enne õitsemist ja pungade puhkemist saab vahtralt koguda mahla, mis on tunduvalt magusam kui kasemahl (suhkrusisaldus 1, 2 -3, 2%).

Septembris-oktoobris köidavad nad pilku oma kollaste, punaste ja oranžide lehtedega. Mõnikord on vahtra lehtedel näha mustjaid ümaraid laike. Neid põhjustab puule ohutu seen nimega vahtrapigilaiksus. See seen eelistab puhta õhuga piirkondi ja on nõnda reostusvabade alade indikaator.

Vahtra lehtedel toituvad mõnede liblikate, näiteks vahtra-nooröölase vastsed. Vahtra seemneid söövad suurnokk-vint ja leevike; kevadel söövad vahtraõisi ka põhjalasse lahku vad siidi sabad. Jänesed söövad talvel meelsasti vahtra koort ja võrseid.

Vahtra eluiga ei ole eriti pikk: 100 -150 (harva 300) aastat. Ta uueneb seemnetest ja kännuvõsudest ning kasvab esimestel aastatel kiiresti, kuid ei suuda teiste lehtpuudega sammu pidada ning end puistu kõrgemasse rindesse trügida. Vahtra keskmine kõrgus puistus ei ületa 20 m; meie kõrgeimad põlised vahtrapuud parkides küünivad üle 30 m.

Värvikirevate lehtede kõrval köidavad sügisel tähelepanu ka vahtra pruunikad kaksiktiibviljad, mis kegesti pooleks murduvad: vabanenud tiivikud langevad keereldes nagu väikesed kopterid ja kanduvad nõnda kaugele.

„Vahtranina“ saab teha vahtra kaksiktiibviljast, kui see pooleks murda ning seemnekoja kaks kleepuva siseküljega poolt laiali urgitseda. Nii saab vahtra viljatiiva oma ninale pikenduseks kleepida.

Kanada lipp Lipp võeti kasutusele 15. veebruaril 1965. Kangas on jagatud vertikaalselt kolmeks väljaks (punane, valge, punane) ning valge välja keskel on 11 tipuga punane vahtraleht.

http: //et. wikipedia. org/wiki/Kanada_lipp http: //www. tabasalulooduspark. ee/? sid=34 6817