Tunne Eesti sportlaseid Kokku pead viima nime ja

Tunne Eesti sportlaseid Kokku pead viima nime ja ala

OM 2008 Peking MM 2005 II Euroopa MV 2006 I 2007 I 2009 III Göteburg II 2011 II

Marek Niit Eesti rekordiomanik 100 m (10, 19); 200 m (20, 43); 400 m(45, 91)

Mikk Pahapill EM sisekergejõustikus 8398 2009 I

Andres Raja 8119

Märt Israel Universiaal 2007 III 2011 I 2012 MM 20132011 4. koht

Anna Iljuštšenko 2010 1. 95 Eesti rekord

Grit Šadeiko 2011. aasta noorsoo kergejõustiku Euroopa meistrivõistlusel seitsmevõistluses esikoht isikliku rekordiga 6134 punkti

Tiidrek Nurme 1500 m Eesti rekord 3. 38, 59

Aleksander Tammert OM 2004 Ateena III EM Göteburg III 2006

Rein Taaramäe Tour de France 2011 Prantsuse profirattur Cofidis 12. koht noorsõitja II

Tanel Kangert Astana Proteam

Grete Treier 80. kohal grupisõidus Itaalia profitiim S. C. Michela Fanini

Kristjan Kangur Villeurbanne'i Asvel

Joel Lindpere 2010. aastast USA klubis New York Red Bulls

Argo Meresaar Tallinna Selveri diagonaalründaja

Eesti parim naissportlane 2011 EM 2012 50 m liblikujumises hõbe Triin Aljand

Martti Aljand EM 100 m kompleksi pronks

Tanel Leok

Peeter Kümmel 2010 Vancouver 14

Baruto Kaido Höövelson Jaanuaris saavutas esimese turniirivõidu makuuchi’s ja nimetati yokozuna kandidaadiks

Kaia Kanepi Maailma edetabelis 23. kohal

Allar Raja Kaspar Taimsoo Tõnu Hendrikson Andrei Jämsa

Nikolai Novosjolov Eesti parim meessportlane 2011

Veel kordamiseks Antiikolümpiamängud- 776. a. e. m. a Kaasaegsed OM 1896. a. Pierre de Coubertin – OM idee taastaja Tali. OM 1924. a. Eestlased OM-l esmakordselt 1920 taasiseseisv. 1992 Eesti Olümpiakomitee president Eestlastest olümpiavõitjad

Kergejõustik: Sprint- kuni 400 m Keskmaa sprinterid 400 – 3000 m mailerid Pikamaajooksud üle 3000 m staierid Kvalifikatsioon, lõppvõistlus, finaal Pallimängud: Korvpall- võistlusmäärused (ajalised) Võrkpall – väljaku mõõdud, libero

Aeroobne lävi Pulsisagedus, millest allpool kasutatavad lihased energia saamiseks peamiselt rasvasid ja ülespoole kasutatakse energiaallikana rohkem süsivesikuid. Aeroobne – võime teha pikaajaliselt rahuliku intensiivsusega tööd. Organism saab küllaldaselt hapnikku. Treenib hästi südant, hingamist ja vereringet Anaeroobne lävi- kõrgem pulsisagedus, mille juures suudame pikemat aega tempot säilitada. Kaaslasega enam juttu ajada ei ole võimalik. Lihastes tekib hapnikuvõlglaktaat, töövõime langeb. Kiirusliku vastupidavus etreeningud

Viimane punkt. Definitsioon, kuidas jaguneb, kuidas treenida, kuidas testida