TERVISHOIUFOORUM 2005 TNS Emor 1 Informeeritus 2

TERVISHOIUFOORUM 2005 TNS Emor 1

Informeeritus 2

Senised infoallikad HAIGUSTE JA RAVIMITE kohta etteantud loetelu põhjal, võis valida mitu vastusevarianti 3 TNS Emor, Cati-buss august 2005. 500 Eesti elanikku vanuses 15 -74

Seni parim infoallikas HAIGUSTE JA RAVIMITE kohta (iga valis etteantud loetelust ühe) 4 TNS Emor, Cati-buss august 2005. 500 Eesti elanikku vanuses 15 -74

Infoallikad TERVISHOIUALASTE DOKUMENTIDE kohta (sh patsiendi õigused ja kohustused, tervishoiualased seadusandlikud aktid ja määrused) etteantud loetelu põhjal, vöis valida mitu vastusevarianti selline informatsioon puudub tervishoiuasutused (haiglad, polikliinikud, apteek) internet ajalehed, ajakirjad televisioon, raadio tuttava, töökaaslased, sugulased haigekassa patsiendiorganisatsioonid, haigusliidud muu 5 TNS Emor, Cati-buss august 2005. 500 Eesti elanikku vanuses 15 -74

kuidas ollakse rahul? 6

Rahulolu olemasoleva infoga erinevates TERVISHOIUALASTEST DOKUMENTIDEST Viimase kuu jooksul arstiabi vajanud inimesed on suhteliselt enam rahulolematud oma informeeritusega! 7 TNS Emor, Cati-buss august 2005. 500 Eesti elanikku vanuses 15 -74

Rahulolu Eesti tervishoiusüsteemi korraldusega Keskmine rahulolu hinnang on 4, 96 Tallinna elanikud on võrreldes muude Eesti piirkondadega tervisesüsteemi korraldusega vähem rahul (sageli 1 -4 palli), kriitilised on ka iseendale tööandjad ja palgatöötajad ning kõrgharidusega vastajad. Pensionärid seevastu on teistest sagedamini praeguse süsteemiga rahul (hinnangud 9 -10 palli). 8 TNS Emor, Cati-buss august 2005. 500 Eesti elanikku vanuses 15 -74

Eesti kõige suurem tervishoiualane probleem ja valupunkt spontaansed hinnagud, mitte etteantud skaala! abi kättesaadavus Pikad järjekorrad (eri)arsti juurde, haiglakohtade vähesus, kiirabi ei tule arstid Suhtumise patsienti, arstide ülekoormatus, perearstisüsteem head arstid lähevad ära raha Visiiditasud, tasuline hambaravi, TH süsteemi alarahastamine (kiirabi, töötajate palgad), ebaotstarbekas rahakasutus, kallid ravimid Mitteteadlik patsient, TH süsteemi juhtimine, rasked haigused (HIV, vähk), vähene ennetustöö muu ei oska öelda Perearsti juurde on tavaliselt järjekord. Kui ta on puhkusel, siis asendusarsti ei leita. Kiirabi saadetakse kaugemast punktist, sest lähem punkt ei ole “õiges maakonnas” – puhas raiskamine ju! Eriarsti juurde kaugemalt bussiga tulla väga tülikas. . 9 TNS Emor, Cati-buss august 2005. 500 Eesti elanikku vanuses 15 -74

kas ollakse valmis panustama… 10

Kas. Te oleksite parema ja kaasaegsema ravi saamise nimel nõus suurendama oma rahalist panust ravikindlustussüsteemi? n Mida kriitilisem suhtumine praegusesse tervishoiusüsteemi, seda madalam valmisolek teha lisapanust! 11 TNS Emor, Cati-buss august 2005. 500 Eesti elanikku vanuses 15 -74

Kas isiklik fond või erakindlustusfond? Alternatiive kirjeldati vastajatele järgmiselt n A: Isiklik fond või ravikonto Teie isikliku ravi tarbeks, kuhu teie igakuisest n B: Erakindlustusfondi s. o. kindel igakuine summa kindlustusfondi. Summa sissetulekust arvestatakse nt paar protsenti. Kontolt saab katta kõik vajaminevad terviseteenused (arstiabi, uuringud, ravimid). Kui inimene on terve, siis saab ta selle konto raviteenustest kasutamata jäänud raha igal ajal ka mujal kasutada, sh ka pärandada. Kui raviks kulub rohkem, kui on kogutud kontol, siis katab selle riik (s. o. nn. Singapuri mudel). sõltub sellest, kui suurt hulka tervishoiuteenuseid sellest vajadusel hüvitatakse ja milliseks on hinnatud teie haigusriskid (seda hinnatakse fondiga liitumise eel meditsiinilise ülevaatuse põhjal). Tervem inimene maksab oma fondi vähem, suuremate haigusriskidega inimene rohkem. Fondi kogutud raha muuks otstarbeks kasutada ei saa. Pärandada ei saa. 12

B - ERAKINDLUSTUSFOND A - ISIKLIK FOND Panustamist võimalikuks pidavad, n=310 Elanikkond, n=500 13 TNS Emor, Cati-buss august 2005. 500 Eesti elanikku vanuses 15 -74

Tervishoiusektori maine globaalne võrdlus 14

TNS uuringufirmade keti TRI*M Globaalne maineuuring Andmekogumine ja analüüs n 2004 aasta 4 kvartal Elanikkond n 15 -74 elanikud Intervjuude arv n 36, 859, sh 500 Eestis n 40 riiki n Telefoniintervjuud, personaalintervjuud või interneti küsitlused Andmekogumine 15

TRI*M - valdkonna maineindeks 40 maad on esindatud Euroopa Põhja-Ameerika • Belgia • Läti • Kanada • Taani • Leedu • USA • Eesti • Holland • Soome • Norra • Prantsusmaa • Poola • Saksamaa • Portugal • Inglismaa • Rumeenia • Kreeka • Slovakkia • Ungari • Hispaania • Iirimaa • Rootsi • Israel • Türgi Lõuna-Ameerika • Itaalia • Argentiina Aafrika • Lõuna-Aafrika 16 Aasia • Austraalia • Hiina • Hong Kong • India • Indoneesia • Jaapan • Korea • Malaisia • Uus-Meremaa • Filipiinid • Singapur • Taivan • Tai • Vietnam

TRI*M valdkonna maineindeks haarab kolm erinevat maine dimensiooni mõõdetuna 5 küsimusega üldine maine emotsionaalne meeldivus kompetents silmapaistev toote ja / või teenuse kvaliteet n finantsiline / majanduslik edukus n TRI*M maineindeks “hea“ “halb" maine 17 meeldivus n usaldus n

TRI*M tervishoiusüsteemi maineindeks Eestis Võrdluses 39 maaga (va Hiina) Eesti Globaalne võrdlus (39 maad) Kuidas lugeda joonist: Top 10% võrdlusindeksit tuleks tõlgendada kui minimaalset indeksi taset, mis on vajalik kuulumaks 10% kõrgeima maineindeksiga maade hulka. Eesti: 503 intervjuud Kokku maailmas: 36. 859 intervjuud 18

TRI*M valdkonna maineindeksid Eestis 15 -74 aastase elanikkonna hinnangute põhjal Üldine ettevõtluskeskond Tervishoiusüsteem Poliitilised erakonnad Kaubandus Pangandus Telefoniside Postiside alus: 503 esinduslikku intervjuud 19

TRI*M tervishoiusüsteemi maineindeks Top-33% riigis Koht pingereas 1 2 3 4 5 5 7 8 9 10 10 12 13 Kokku maailmas: 36. 859 intervjuud 20

TRI*M tervishoiusüsteemi maineindeks pingerea keskmises 33% riigis Koht pingereas 14 15 16 17 18 19 20 21 21 23 24 24 26** Kokku maailmas: 36. 859 intervjuud 21

TRI*M tervishoiusüsteemi maineindeks pingerea viimane kolmandik riike Koht pingereas 26 28 29 30 31 32 33 34 35 35 37 38 39 Kokku maailmas: 36. 859 intervjuud 22

kellel on lootused? 23

Kus antakse hetkel suurim panuse tervishoiu edasiarendamiseks Eestis, kelle seast otsida “TERVISHOIUSÕBER” tiitli pretendente? arstide, õdede, apteekrite tervishoiusüsteemi töötajate (nt haiglate juhid) ametnike (Haigekassa, Sotsiaalministeerium, Ravimiamet) poliitikute, riigikogulaste patsientide, haigusliitude raske öelda, ei tea 24 TNS Emor, Cati-buss august 2005. 500 Eesti elanikku vanuses 15 -74

Kellel on kõige suurem võimalus mõjutada EESTI TERVISHOIUSÜSTEEMI arengut? poliitikutel, riigikogulastel Sotsiaalministeeriumi ametnikel arstidel, õdedel, apteekritel tervishoiusüsteemi töötajatel (nt haiglate juhid) Haigekassa ametnikel Ravimiameti ametnikel patsiendiühendustel, haigusliitudel raske öelda 25 TNS Emor, Cati-buss august 2005. 500 Eesti elanikku vanuses 15 -74

Võimalused vs panus Eesti Tervishoiusüsteemi arengusse _ + + + VÕIMALUSED I arstid, õed, apteekrid PANUS tervishoiusüsteemi töötajad III II patsiendid, haigusliidud _ _ poliitikud, riigikogulased Sotsiaalministeeriumi ametnikud Haigekassa ametnikud Ravimiameti ametnikud _ + 26 TNS Emor, Cati-buss august 2005. 500 Eesti elanikku vanuses 15 -74

Tänan Teid kuulamast! Esta Kaal, TNS Emor suunajuht TNS Emor Ahtri 12 Tallinn, Eesti telefon: 6268500 faks: 6268501 www. emor. ee emor@emor. ee 27