Suitsetamisest Natalja Lerner Tatjana Kašenkova Irina Surazakova

Suitsetamisest Natalja Lerner Tatjana Kašenkova Irina Surazakova

UIMASTID: n Legaalsed – tubakas ja alkohool n Illegaalsed – uimastid ehk narkootikumid

Suitsetamine Maailmas suitsetab 1, 25 miljardit inimest n Eestis suitsetab enam kui 355 000 üle 16. aastast inimest ja iga viies 14 -18. aastane Eesti noor suitsetab igapäevaselt n

Suitsetamisest Eestis n n Eesti täiskasvanute tervisekäitumise uuringu andmetel suitsetas 2002. aastal Eesti meestest 45% ja naistest 18%. Muret tekitav on kooliõpilaste suitsetamislevimuse kasv viimasel kümnendil, kusjuures eriti märkimisväärne on olnud tõus tütarlaste seas. 2001. – 2002. aastal läbiviidud õpilaste tervisekäitumise uuringu andmetel oli neid, kes vähemalt üks kord nädalas suitsetasid, 13 aastaste hulgas keskmiselt 10, 3% (poistest 12, 8% ja tüdrukutest 8%). 15 -aastastest Eesti noortest suitsetas vähemalt üks kord nädalas 24, 2% (30, 4% noormeestest ja 18, 2% neidudest).

Miks on suitsetamine kahjulik? n Tubakas on ainus legaalselt tarvitatav produkt, mis tapab pooled oma regulaarsetest kasutajatest

n Suitsetamisest põhjustatud surmajuhte on arvuliselt rohkem, kui AIDSist, alkoholist, illegaalsetest narkootikumidest, liiklusõnnetustest ja mõrvadest põhjustatud surmajuhtumeid kokku

n Tubakasuitsu sissehingamisel mõjutavad organismi kõige enam nikotiin, vingugaas ja tõrv.

Nikotiin n on tubakataimes sisalduv tugev närvimürk. Suur annus nikotiini võib põhjustada inimesel hingamis- krampe, halvatuse ja surma. n Nikotiin mõjub inimesele nii ärritajana kui pärrsijana: ärritab limaskesti ja kesknärvisüsteemi, kiirendab südame löögisagedust, pärsib vereringet jäsemetes ning alandab nahatemperatuuri veresoonte ahendamise tõttu, samuti aeglustab seedimist.

Vingugaas n n n on lõhnatu mürgine gaas, mida on sigaretisuitsus umbes 4%. Vingugaas satub kopsudest verre ja seostub erütrotsüütide hemoglobiiniga. Sellised verelibled ei suuda enam hapnikku transportida ja organismi hapnikuvarustus halveneb. Seetõttu väheneb inimese jõudlus (6 -10%), ta ei jaksa teha vastupidavust nõudvat tööd endise jõuga. Suitsetaja ei suuda joosta nii nagu enne. Seepärast enamik sportlasi ei suitseta.

Tubakas suurendab tunduvalt järgmiste haiguste ohtu: n n n n südamehaigused (igal aastal sureb 170 000 inimest) kopsuvähk hääleaparaadi vähk söögitoruvähk põievähk kõhunäärmevähk neeruvähk emakakaela vähk vähist tingitud surm (30% igaaastasest 130 000 juhtumist) kopsude krooniline takistus ja puhitus, krooniline bronhiit mao verejooksu ja maomulgustumise risk Veresoonte lupjumine - ateroskleroosv Bronhiit Ajuinsult Südameinfarkt Kõrgvererõhutõbi ehk hüpertoonia

n Nikotiin, mis nagu teised narkootilised ainedki tekitab sõltuvust. Peale nikotiinisõltuvuse kujuneb tubaka tarbimisel välja ka psüühiline sõltuvus, mis omakorda kinnistab suitsetamisharjumust.

Mida ootab suitsetajaid? Hallikas jume n Hõredad juuksed, varajane kiilaspäisus n Lagunenud hambad n Maohaavandtõbi n Impotentsus n Raseduspatoloogiad, varane menopaus n

Miks loobuda ? ET: n Olla tervem ja edukam n Märgata enda vastupidavust, ja nautida tunnet, et jõudu on rohkem n Mitte kahjustada oma tulevast last n Hoida kokku raha

Suitsetamise lõpetamine on üks parimaid tervise eest hoolitsemise viise

Aitäh tähelepanu eest!