Скачать презентацию Sport 12 Klass kordamine Spordialad Milliseid Скачать презентацию Sport 12 Klass kordamine Spordialad Milliseid

Sport, 12.kl kordamine.pptx

  • Количество слайдов: 66

Sport 12. Klass kordamine Sport 12. Klass kordamine

Spordialad • Milliseid spordialasid sa tead? Spordialad • Milliseid spordialasid sa tead?

Kergejõustik • • • • Jooks Teatejooks tõkkejooks Takistusjooks Tervisejooks Odavise Vasaraheide Kõrgushüpe Kaugushüpe Kergejõustik • • • • Jooks Teatejooks tõkkejooks Takistusjooks Tervisejooks Odavise Vasaraheide Kõrgushüpe Kaugushüpe Teivashüpe Kuulitõuge Kettaheide Köievedu

raskejõustik • • • Poks Tõstmine Maadlus Sumomaadlus Džuudo raskejõustik • • • Poks Tõstmine Maadlus Sumomaadlus Džuudo

talispordialad • • • • Suusatamine Murdmaasuusatamine Laskesuusatamine Lumelauasõit Teatesuusatamine Mäesuusatamine Vigursuusatamine Kiiruisutamine Bobisõit talispordialad • • • • Suusatamine Murdmaasuusatamine Laskesuusatamine Lumelauasõit Teatesuusatamine Mäesuusatamine Vigursuusatamine Kiiruisutamine Bobisõit Suusahüpped Hoki Kahevõistlus Iluuisutamine Kelgutamine jääkeegel

sportmängud • • • Jalgpall Võrkpall Maahoki Tennis Lauatennis Käsipall Sulgpall Korvpall Väravpall Veepall sportmängud • • • Jalgpall Võrkpall Maahoki Tennis Lauatennis Käsipall Sulgpall Korvpall Väravpall Veepall Keegel Golf

Tehnilised spordialad • • Laskmine Vehklemine Sõudmine Ratsutamine Jalgrattasõit Purjetamine Autoralli Mootorrataste ringrajasõit Tehnilised spordialad • • Laskmine Vehklemine Sõudmine Ratsutamine Jalgrattasõit Purjetamine Autoralli Mootorrataste ringrajasõit

Ujumine • • • Vettehüpped Rinnuliujumine Kujundujumine Seliliujumine Teateujumine Ujumine • • • Vettehüpped Rinnuliujumine Kujundujumine Seliliujumine Teateujumine

Võimlemine, lauamängud • • • Sportvõimlemine Iluvõimlemine Virgutusvõimlemine Hommikuvõimlemine Kabe Male Võimlemine, lauamängud • • • Sportvõimlemine Iluvõimlemine Virgutusvõimlemine Hommikuvõimlemine Kabe Male

Mis spordialaga lapsed tegelevad? Mis spordialaga lapsed tegelevad?

Mis spordialad need on? Mis spordialad need on?

Spordivahendid Spordivahendid

Mis spordivahendid rulluisud need on? Sulgpalli reket tennisereket trenažöör sulgpall Suusad suusakepid võimlemiskepp ketas Mis spordivahendid rulluisud need on? Sulgpalli reket tennisereket trenažöör sulgpall Suusad suusakepid võimlemiskepp ketas kuul hokikepp hantlid võimlemispall uisud

Mis spordivahendid rulluisud need on? Sulgpalli reket tennisereket trenažöör sulgpall Suusad suusakepid võimlemiskepp ketas Mis spordivahendid rulluisud need on? Sulgpalli reket tennisereket trenažöör sulgpall Suusad suusakepid võimlemiskepp ketas kuul hokikepp hantlid võimlemispall uisud

Mis spordivahendid jalgpall need on? Kabemäng kabenupud Malendid malenupud võimlemispall vehklemisrapiir võrkpall kummid võimlemispink Mis spordivahendid jalgpall need on? Kabemäng kabenupud Malendid malenupud võimlemispall vehklemisrapiir võrkpall kummid võimlemispink T-särk Sulgpalli reket matkakott jooksusaapad poomid korvpall ketas

Mis spordivahendid need on? jalgratas rula topispall piljard tenniselaud koroonalaud noolemäng rööbaspuud võimlemisredel võimlemisrõngas Mis spordivahendid need on? jalgratas rula topispall piljard tenniselaud koroonalaud noolemäng rööbaspuud võimlemisredel võimlemisrõngas kits hobune

Mis spordivahendid need on? Mis spordivahendid need on?

Kes on kes? Nr 221 • • • Tegeleb ühe kindla spordialaga. Saavutab vabariigis Kes on kes? Nr 221 • • • Tegeleb ühe kindla spordialaga. Saavutab vabariigis või maailmas häid tulemusi. • Saab võistlemise eest raha, muud Tippsportlane tööd peale spordi ei tee. Elukutseline • Harrastab sporti ainult oma lõbuks. sportlane Kui tahab, võtab osa ka võistlusest. Harrastussportlane • On füüsiliselt aktiivne, hoolitseb Tervisesportlane oma tervise eest, teeb regulaarselt metsajooksu, võimleb. Tugitoolisportlane • On huvitatud spordist, jälgib spordivõistlusi kodus televiisorist.

KINDEL SPORDIALA, HEAD TULEMUSED VABARIIGIS VÕI MAAILMAS KES ON KES? JUTUSTA SKEEMI ABIL TIPPSPORTLANE KINDEL SPORDIALA, HEAD TULEMUSED VABARIIGIS VÕI MAAILMAS KES ON KES? JUTUSTA SKEEMI ABIL TIPPSPORTLANE ELUKUTSELINE SPORTLANE HARRASTUSSPORTLANE TERVISESPORTLANE TUGITOOLISPORTLANE SAAB RAHA, MUUD TÖÖD EI OLE OMA LÕBUKS, KUI TAHAB, SIIS VÕTAB OSA FÜÜSILISELT AKTIIVNE, JOOKSEB, VÕIMLEB ARMASTAB SPORTI, VAATAB VÕISTLUSI TELEVIISORIST

Kehalise kasvatuse tund. Jutustage: • Mida te teete kehalise kasvatuse tunnis? (saalis, õues, ujulas) Kehalise kasvatuse tund. Jutustage: • Mida te teete kehalise kasvatuse tunnis? (saalis, õues, ujulas) • Milline tegevus kehalise kasvatuse tunnis meeldib sulle kõige rohkem? • Mida sulle ei meeldi teha? Miks? • Milline on sinu kehalise kasvatuse õpetaja? • Milleks üldse on vaja võimlemistundi koolis? • Milline peab olema sinu arvates kehalise kasvatuse kava? Mida peab olema rohkem, mida vähem? Mitu tundi nädalas peaks olema? Mitmes tund päevaplaanis sobib kehaliseks kasvatuseks?

Lõpetage laused teksti põhjal 1. 2. 3. Meie kooli spordipäev toimus. . . Enne Lõpetage laused teksti põhjal 1. 2. 3. Meie kooli spordipäev toimus. . . Enne spordipäeva oli palju. . . Spordikomitee otsis. . . . . ja. . . . . 4. Spordipäev algas kooli. . . 5. Spordipäeva pidulikul avamisel esines. . . . . ja soovis palju. . 6. Staadionil toimusid. . 7. Kõige rohkem oli. . . 8. Saalis olid. . . , aga aulas oli. . . 9. Õhtul oli spordipäeva. . . 10. Autasustati. . . 11. Õpilaste ees esines meie kooli. . . . , kes oli käinud. . 12. Spordipäev lõppes. . 1. 2. 3. 4. 5. laupäeval. tööd. kohtunikke ja sekretäre. staadionil. võimlemisõpetaja ja soovis palju jõudu ja edu. 6. kergejõustikuvõistlused. 7. jooksjaid, kaugus- ja kõrgushüppajaid. 8. võrkpallivõistlused, aga aulas oli malesimultaan. 9. pidulik lõpetamine. 10. paremaid sportlasi. 11. vilistlane, kes oli käinud olümpiamängudel 12. demonstratsioon-esinemisega.

Lõpetage laused 1. 2. 3. 4. 5. 6. 7. 8. 9. 10. 11. Meie Lõpetage laused 1. 2. 3. 4. 5. 6. 7. 8. 9. 10. 11. Meie kooli spordipäev. . . toimus laupäeval. Enne spordipäeva. . . oli palju tööd. otsis kohtunikke ja sekretäre. Spordikomitee. . . Spordipäev algas. . . kooli staadionil. esines võimlemisõpetaja ja soovis palju Spordipäeva pidulikul avamisel. . . . jõudu ja edu. toimusid kergejõustikuvõistlused. Staadionil. . Kõige rohkem. . . oli jooksjaid, kaugus- ja kõrgushüppajaid. olid võrkpallivõistlused, Saalis. . . , aga aulas. . . oli malesimultaan. oli Õhtul. . . spordipäeva pidulik lõpetamine. paremaid sportlasi. Autasustati. . . esines meie kooli vilistlane, kes oli käinud Õpilaste ees olümpiamängudel demonstratsioon-esinemisega. 12. Spordipäev lõppes. .

Jutustage oma kooli spordipäevast plaani järgi (võib midagi välja mõtelda) 1. Enne spordipäeva. 2. Jutustage oma kooli spordipäevast plaani järgi (võib midagi välja mõtelda) 1. Enne spordipäeva. 2. Aeg. 3. Koht. 4. Pidulik avamine. 5. Esinemine. 6. Staadionil. 7. Saalis. 8. Basseinis. 9. Õhtul. 10. Autasustamine. 11. Esinemine. 12. Spordipäeva lõpp.

Olümpiamängud Olümpiamängud

Antiikolümpiamängud • Esimesed mängud toimusid Vanas- Kreekas 776. e. m. a. Olümpias. • Olümpiamänge Antiikolümpiamängud • Esimesed mängud toimusid Vanas- Kreekas 776. e. m. a. Olümpias. • Olümpiamänge peeti iga 4 aasta järel peajumal Zeusi auks. • Osalejad olid vabad kreeklased, naistele keelatud • Kavas algusaastail ainult üks ala – staadionijooks (192, 27 m), hiljem jooksumaa pikenes. • Aegamööda lisandusid maadlus, viievõistlus, rusikavõitlus, võiduajamine hipodroomil, vabavõitlus, kilbijooks. • Võitjaid autasustati õlipuuokstest pärjaga. • Esimene olümpiavõitja oli Elisest pärit kokk Koroibos.

Antiikolümpiamängud. Lõpeta laused 1. 2. 3. 4. 5. 6. 7. Kreekas Esimesed olümpiamängud toimusid. Antiikolümpiamängud. Lõpeta laused 1. 2. 3. 4. 5. 6. 7. Kreekas Esimesed olümpiamängud toimusid. . . . vabad kreeklased Olümpiamängude osalejad olid. . . . . ainult mehed Mängudes osalesid. . . . . üks ala - staadionijooks Kavas oli algul. . . pärjaga Võitjaid autasustati õlipuuokstest. . . . kokk Esimene olümpiavõitja oli elukutselt. . . sõda Olümpiamängude ajal ei olnud. . . . .

Esimesed nüüdisaja olümpiamängud Ateena 1896 • • Osa võttis 285 sportlast 13 maalt. Võistlus Esimesed nüüdisaja olümpiamängud Ateena 1896 • • Osa võttis 285 sportlast 13 maalt. Võistlus oli ainult meestele. Osa võisid võtta kõik soovijad. Võisteldi kergejõustikus, jalgrattasõidus, laskmises, võimlemises, ujumises, vehklemises, tennises, tõstmises ja klassikalises maadluses. • Võitjaid autasustati mängude viimasel päeval. • Võitjaid autasustati kuld- , hõbe- ja pronksmedaliga.

Esimesed olümpiamängud Ateena 1896 sportlased Osa võtsid. . . 13 maalt. meestele Võistlus oli Esimesed olümpiamängud Ateena 1896 sportlased Osa võtsid. . . 13 maalt. meestele Võistlus oli ainult. . . . . soovijad Osa võisid võtta kõik. . . jalgrattasõidus Võisteldi kergejõustikus, . . . . , võimlemises vehklemises laskmises, . . , ujumises, . . . , klassikalises tennises, tõstmises ja. . . . . maadluses. viimasel • Võitjaid autasustati mängude. . . . . päeval. medalitega • Võitjaid autasustati. . . • •

Kaasaegsed olümpiamängud (2 lauset kirjutame välja) Kaasaegsed olümpiamängud on rahvusvaheline spordi suurvõistlus ja spordipidu. Kaasaegsed olümpiamängud (2 lauset kirjutame välja) Kaasaegsed olümpiamängud on rahvusvaheline spordi suurvõistlus ja spordipidu. Kaasaegsed olümpiamängud koosnevad suveja taliolümpiamängudest. Suveolümpiamängud toimuvad iga nelja aasta järel. Taliolümpiamängud toimuvad kaheaastase nihkega iga nelja aasta tagant.

Olümpiamängude sümboolika • Olümpiasümbol • Olümpialipp • Olümpiadeviis • Olümpiatuli • Olümpiamaskotid Olümpiamängude sümboolika • Olümpiasümbol • Olümpialipp • Olümpiadeviis • Olümpiatuli • Olümpiamaskotid

• OLÜMPIASÜMBOL – 5 omavahel põimunud värvilist rõngast. • Värvid on sinine, must, • OLÜMPIASÜMBOL – 5 omavahel põimunud värvilist rõngast. • Värvid on sinine, must, punane, kollane ning roheline.

Olümpiarõngad sümboliseerivad: • Sinine – Euroopa • Kollane – Aasia • Must – Aafrika Olümpiarõngad sümboliseerivad: • Sinine – Euroopa • Kollane – Aasia • Must – Aafrika • Roheline – Austraalia • Punane - Ameerika

Olümpiaprintsiip “Tähtis pole võit, vaid osavõtt” Olümpiaprintsiip “Tähtis pole võit, vaid osavõtt”

Täida lüngad olümpiasümbol 1. Olümpiasümboolika juurde kuuluvad: . . . olümpialipp, -hümn, -tuli, -deviis Täida lüngad olümpiasümbol 1. Olümpiasümboolika juurde kuuluvad: . . . olümpialipp, -hümn, -tuli, -deviis ja -maskott. . . . . Europat 2. Sinine värv sümboliseerib. . . . Aafrikat 3. Must - Ameerikat. . . . Aasiat 4. Punane. Austraaliat -. . . . 6. Kollane -. . . . “Tähtis pole võit, vaid osavõtt”. 7. Roheline -. . . . 8. Olümpiaprintsiip on. . . . .

Olümpialipp • Heisati esimest korda 1920. a. VII olümpiamängudel Antverpenis (Belgia). • Lipu valgel Olümpialipp • Heisati esimest korda 1920. a. VII olümpiamängudel Antverpenis (Belgia). • Lipu valgel põhjal on kujutatud olümpiasümbol.

Olümpiatuli • Olümpiatuli sümboliseerib olümpiamängude puhtust. • Tuli süüdatakse Kreekas alati päikesekiirte abil. Olümpiatuli • Olümpiatuli sümboliseerib olümpiamängude puhtust. • Tuli süüdatakse Kreekas alati päikesekiirte abil.

Lõpeta laused valget 1. Olümpialipp on. . . . . värvi. olümpiasümbol 2. Valgel Lõpeta laused valget 1. Olümpialipp on. . . . . värvi. olümpiasümbol 2. Valgel põhjal on. . . . kaugemale kiiremini. . . . 3. Olümpiadeviis on. . . . , tugevamini ja. . . . . 4. Olümpiatuli sümboliseerib puhtust olümpiamängude. . .

Avatseremoonia rongkäik • Toimus esimest korda 1986. a. olümpiamängudel. • Traditsiooniliselt juhib sportlaste delegatsioone Avatseremoonia rongkäik • Toimus esimest korda 1986. a. olümpiamängudel. • Traditsiooniliselt juhib sportlaste delegatsioone staadionile alati Kreeka võistkond. • Järgnevad rahvusmeeskonnad tähestikulises järjekorras. • Võõrustajate võistkond siseneb alati viimasena.

Autasustamistseremoonia • Võitjad tõusevad autasustamispjedestaalile • Heisatakse võitjate riikide rahvuslipud. • Mängitakse olümpiavõitjaks tulnud Autasustamistseremoonia • Võitjad tõusevad autasustamispjedestaalile • Heisatakse võitjate riikide rahvuslipud. • Mängitakse olümpiavõitjaks tulnud sportlase rahvushümni. • Võitjaid autasustatakse olümpiamedalitega. • Esmakordselt toimus see nii 1932. a. Los Angeles.

Olümpiamaskotid. SUVEMÄNGUD • Nimetus „maskott” ise tuleneb prantsuskeelsest sõnast mascotte, mis tähendab õnnetoovat eset Olümpiamaskotid. SUVEMÄNGUD • Nimetus „maskott” ise tuleneb prantsuskeelsest sõnast mascotte, mis tähendab õnnetoovat eset või looma. • Olümpiamaskottideks ongi enamasti olnud loomad või linnud, harvem ka inimesed või lihtsalt abstraktsed olendid.

Vastake küsimustele 1. Keda Eesti sportlastest teate? 2. Kes on teie arvates tänapäeval kõige Vastake küsimustele 1. Keda Eesti sportlastest teate? 2. Kes on teie arvates tänapäeval kõige tuntum Eesti sportlane? 3. Kes Eesti sportlastest on võitnud olümpiamängudel murdmaasuusatamises ja kergejõustikus? Tutvume Eesti sportlastega, kes on osalenud olümpiamängudel.

Igapäevane sportlik tegevus tippsport harrastussport Sportlikud mängud raskejõustik Tervisesport liigid päevakava autasustamine spordipäev vajalikkus Igapäevane sportlik tegevus tippsport harrastussport Sportlikud mängud raskejõustik Tervisesport liigid päevakava autasustamine spordipäev vajalikkus Mis on halb? hüppenöör talvesport hantlid spordialad SPORT Kehalise kasvatuse tund 2 korda nädalas trenažöörid kergejõustik Diivanisportlane Mis on hea? Malelaud, malenupud spordiriistad Olümpiamängud Eesti olümpiakangelased Suusataja Kristiina Šmigun Jalgrattur Erika Salumäe Jõumees ja tõstja Georg Lurich Iga nelja aasta tagant suvemängud Talveolümpiamängud Kümnevõistleja Erki Nool Suusataja Andrus Veerpalu Esimene Eesti olümpiavõitja maadleja Martin Klein

Piltidel, mida te kirjeldasite on kujutatud spordivõistlusi koolis. Palun vestelge omavahel, kas teile meeldib Piltidel, mida te kirjeldasite on kujutatud spordivõistlusi koolis. Palun vestelge omavahel, kas teile meeldib spordipäevast osa võtta. Rääkige ka ühest kooli spordipäevast. Mis oli spordipäeva kavas, kus see toimus ning millega spordipäev lõppes.

Piltidel, mida te kirjeldasite on kujutatud spordivõistlusi. Palun vestelge omavahel, millistel spordivõistlustel te olete Piltidel, mida te kirjeldasite on kujutatud spordivõistlusi. Palun vestelge omavahel, millistel spordivõistlustel te olete käinud ja millistele te tahaksite tulevikus minna.

Piltidel, mida te kirjeldasite on kujutatud spordivõistlusi. Palun vestelge omavahel, kuidas suhtute sporti teie, Piltidel, mida te kirjeldasite on kujutatud spordivõistlusi. Palun vestelge omavahel, kuidas suhtute sporti teie, teie vanemad ja sõbrad. Mis spordialad meeldivad teie vanematele ja sõpradele. Miks?

Piltidel, mida te kirjeldasite on kujutatud sportivaid inimesi. Palun vestelge omavahel, milline spordiala on Piltidel, mida te kirjeldasite on kujutatud sportivaid inimesi. Palun vestelge omavahel, milline spordiala on tänapäeval kõige populaarsem ja miks peaksid inimesed üldse spordiga tegelema.

RE 2006 RE 2006

RE 2006, peresport RE 2006, peresport

RE 2006, peresport RE 2006, peresport

RE 2006, peresport RE 2006, peresport

RE 2006, peresport RE 2006, peresport

RE 2006, Eluviis RE 2006, Eluviis

RE 2006, Eluviis RE 2006, Eluviis

Peresport (2006) 1. 2. 3. 4. Milliseid spordialasid saaks kogu pere koos harrastada? Miks Peresport (2006) 1. 2. 3. 4. Milliseid spordialasid saaks kogu pere koos harrastada? Miks just neid? Mida annab perele üheskoos sportimine? Kas teie arvates peaksid pereliikmed tegelema sama spordialaga? Miks? Millised spordialad sobiksid vanematele pereliikmetele, millised noorematele? 5. Milliseid võimalusi on teie kodukohas perega sporti teha või koos vaba aega veeta? 6. Kuidas võiks pere toetada tippspordiga tegelevat pereliiget? 7. Kuidas kodustes tingimustes tervisesporti teha? 8. Kuidas peaksid vanemad suhtuma sellesse, et laps ei taha ühe spordialaga pikemalt tegeleda ja vahetab neid tihti? 9. Kuidas peaksid vanemad suhtuma sellesse, et laps harrastab ekstreemsporti? 10. Kuidas meelitada mõnd pereliiget tegelema spordialaga, millest ta ei ole huvitatud? 11. Kuidas saaksid vanemad suunata lapsi sporti tegema?

(2006) Kujutage ette olukorda, et teie perekonnal on soov veeta koos sportlik nädalalõpp. Teie (2006) Kujutage ette olukorda, et teie perekonnal on soov veeta koos sportlik nädalalõpp. Teie ülesanne on valida perele sobiv nädalalõpuüritus. Millisesse tähtsusjärjekorda te loetelus nimetatud võimalused paneksite? Põhjendage mõne lausega oma järjestust. Loetelu 1 • Jalgrattamatk • Paadimatk • Päev spordiklubis • Pere tenniseturniir • Orienteerumismatkast osavõtt • Päev jäähallis Loetelu 2 • Jalgsimatk • Suusamatk • Päev veekeskuses • Pere piljarditurniir • Jooksukrossist osavõtt • Päev ekstreemspordikeskuses

Peresport (2006) Peresport (2006)

Peresport (2006) Peresport (2006)

Peresport (2006) Peresport (2006)

Peresport (2006) Peresport (2006)

Aktiivne ja passiivne puhkus (2007) • Kas füüsiline aktiivsus sõltub teie arvates ainult inimese Aktiivne ja passiivne puhkus (2007) • Kas füüsiline aktiivsus sõltub teie arvates ainult inimese vanusest või millestki veel?

Puhkuseveetmise viisid (2008) • Miks on spordikeskustest on saanud populaarne koht, kus kogu perega Puhkuseveetmise viisid (2008) • Miks on spordikeskustest on saanud populaarne koht, kus kogu perega puhkepäevi veeta? • Milliseid aktiivse puhkuse võimalusi pakub inimestele talv ja milliseid suvi?

Kirjuta arutleva teksti plaan: • Liigne sportimine ohustab tervist. Kirjuta arutleva teksti plaan: • Liigne sportimine ohustab tervist.

Kodune ülesanne • http: //www. elu 24. ee/225014/kas-ajateenistus -on-eestis-ajaraiskamine/ • Kuulata intervjuud ja teha Kodune ülesanne • http: //www. elu 24. ee/225014/kas-ajateenistus -on-eestis-ajaraiskamine/ • Kuulata intervjuud ja teha lünkharjutust. • Korrata teemat „Ajateenistus“