ROHTLAD — maailma suurimate põllumassiividega alad —

ROHTLAD - maailma suurimate põllumassiividega alad -

ASEND Ungaris Pusta Stepp Preeria Pampa Veld Rohtlad

PINNAMOOD - tasane Argentiina pampa

PREERIA

STEPP

PUSTA

VELD

KLIIMA • Parasvööde (v. a. pampa). • 4 aastaaega. • Talv: -5°C …+5°C • Suvi: 15°C… 25°C • Sajab: 200 -400 mm, kevadel.

MUSTMULLAD • Maailma viljakamad mullad. • Savikatel, lubjarikastel setetel – lössil. • Rohttaimestik annab rohkesti taimejäänuseid. • Huumuskiht paks (kuni 2 m). • Soodne mõju ka rohketel mullabakteritel ja selgrootutel.

Tulekahjud PROBLEEMID Erosioon - uhtorud Tolmutormid Kaitse: metsaribade istutamine.

TAIMKATE • Taimed puhkavad külmal talvel ja kuival, kuumal suvel. • Taimed kohastunud lühikese kevadega. • Õitsevad lühikese aja jooksul, et enne põuda viljuda. • Niiskusevaru maa-alustes osades: paksudes juurtes, mugulates, sibulates. • Seemned pähikutes: kõrrelised, pujud, stepirohi. • Põua ajal keeravad osa taimi lehed rulli. • Väikesel maa-alal kasvab palju liike, sest taimed kasvavad ja õitsevad eri aegadel ning kasutavad vett ja toitaineid mulla erinevast sügavusest). • Argentiina mägipampas 89 liiki m ² kohta.

EURAASIA STEPPIDES Sale-aguhein Stepi-aruhein Stepirohi

PREERIAS Preeriarohi Habehein Piisonirohi

ÕISTAIMED Tulbid Palu kurekell Pojengid Kuldtäht Kullerkupp Krookus

PUUDE kasvuks sademeid ei piisa. Puid kasvab peamiselt jõeorgudes. Suureviljaline tamm Hõbevaher Lõuna – Ameerika liigid. Hikkoripuu

POOLPÕÕSAD Puju Poolpõõsad on taimed, mille maapealne osa on rohtne, maa-alune aga puitunud.

LOOMASTIK Piisonikarjasid kohtab tänapäeval Ameerika preeriate looduskaitsealadel. • Liigivaene. • Närilised, roomajad, väikesed kiskjad, röövlinnud. Põllustamise tagajärjel on saiga antiloop taandunud mägedesse.

STEPILOOMAD Hamster Hiir Suslik Jänes Pimerott

Sisalik Kilpkonn Stepi-vaskuss Nirk Rebane Stepihunt Stepituhkur

Kull Stepilõoke Stepikotkas Faasan Suurtrapp Hallhaigur – elab jõgede ääres.

PREERIA LOOMAD Nirgid Ümiseja Ühis-rohtlahaukurid Skunkid Koiott

California tuttvutt Preeriakudres Ondatra Kobras Virginia opossum Elavad veekogude ääres

PAMPA LOOMAD Mägiviskatša Armadill Kapibaara e. veesiga – maailma suurim näriline. Maarad

Guanako Nandu

Pampakass Pamparebane Puuma

ASKANIA-NOVA LOODUSKAITSEALA Antiloop Ulukhobune Askania-Nova looduskaitsealal (Ukrainas) püütakse steppi säilitada tema ürgses olekus. Uuritakse ka mujalt maailmast pärit rohtla - ning savanniloomade kohanemist stepi tingimustega. Hirved

PÕLLUNDUS • Kasvatatakse nisu, maisi, suhkrupeeti, päevalille, sojauba, kartulit, lina, juur- ja puuvilju. • Suuremad teraviljatootjad on USA, Kanada, Argentina, Venemaa, Ukraina.

ROHTLAPÕLLUD

MAISIKORISTUS

LOOMAKASVATUS • Kasvatatakse lihaveiseid, piimakarja ja lambaid. • Argentiina toodab liha ühe elaniku kohta kõige rohkem maailmas.

VEISEKASVATUS Pustas Preerias

TÖÖSTUS • Tähtsal kohal Ukrainas (Donetsi kivisüsi, Krõvõi Rigi rauamaak) terasesulatus, valtsmetallide tootmine. • Toodetakse tööstusseadmeid, transpordivahendeid (vedurid, vagunid, laevad, bussid, autod). • Kasahstanis arenenud värviline metallurgia. • Argentiinas leidub naftat, maagaasi, metallimaake, uraani. Toodetakse mitmesuguseid masinaid (autod, laevad jne. ). • Argentiinas saadakse aga suur osa riigi tuludest loomaliha ekspordist. • Ameerika Kesk-Lääne tööstus on spetsialiseerunud toiduainete tootmisele ja põllutöömasinate ning väetiste valmistamisele. • Krimmi poolsaare lõunarannik on populaarne puhkepiirkond.

DONBAS S

DNIPRO GES

BAJKONGÕRI KOSMODROOM

KRIMM Pääsupesa loss Nikita botaanikaaed

USHUAIA Argentina linna Ushuaiat Tulemaa lõunarannikul loetakse kõige lõunapoolsemaks linnaks kogu maakeral.

KESKKONNAPROBLEEMID • Autode heitgaasid suurlinnades. • Tööstuslik saaste Ukraina kaguosas. • Intensiivse põllundusega aladel väetiste kasutamise tõttu võivad jõed reostuda. • Tuule- ja vee erosioon, tolmutormid, uhtorgude teke. • Muldade sooldumine ja huumusest vaesumine. • Taimekoosluste vähenemine.

KASUTATUD MATERJALID T. Rummo. Geograafia. Maa ja ilm. Geograafia 8. klassile. Avita 1998 A. Kont, J. Jauhiainen. Loodusgeograafia põhikoolile 3. osa. AS BIT, 2003 http: //www. runet. edu/~swoodwar/CLASSES/GEO 235/biomes/tempgras. html http: //www. geo. ut. ee/kooligeo/loodus/rohtlad. htm www. fssbirding. org. uk/Images/ http: //et. wikipedia. org/wiki/Rohtla www. naturfoto-cz. de/. . . /grosstrappe-0031. jpg www. botany. ut. ee/mullaveeb/sisu/muu. html 3. bp. blogspot. com www. llk. ee/galerii/photo. php? photo=631&slides. . . archaeopteryx 1. blogspot. com/ www. flickr. com/photos/claudio_ar/2076303879/ retrieverman. wordpress. com/. . . / auger. ifj. edu. pl/GALERIA_A. htm blog. halopets. com/2008/05/14/skunk-odor-removal www. sonofpampa. com/page 11. php www. nps. gov/. . . /virginia-opossum. htm http: //en. wikipedia. org/wiki/Pampa web. zone. ee/janneloodus/KURSUS/eluviis. html et. tixik. com/image-566634. htm www. pisi. ee www. hullumaja. com/? pg=main&i=117076 members. tripod. com/naturaleza_chilena/id 15. html corbis. com www. miksike. ee/. . . /puuma www. para-web. org/viewthread. php? fid=21&tid=12. . cientifikas. blogspot. com/ seemnemaailm. ee/index. php? GID=8404 www. site-belux. org/SITE/index. php? option=com_. . . upload. wikimedia. org/wikipedia www. jeanetteverster. com/. . . / www. sordiaretus. ee/pildid/643. jpg www. loodusajakiri. ee/. . . /uudistaja 235. html niinetalu. blogspot. com/2008/06/pojengid. html www. calflora. org/. . . www. kodu-aed. ee/est/aed/? news. ID=6652 www. bioneer. ee/ lemill. net/content/exercises/niidu-taimed/view www. abz. ee/index. php? go=v 2 lis_grimm www. cirrusimage. com/tree_shagbark_hickory. htm www. boston. com/travel/blog/2007/11/ berezinsky. com/content/en/fgal/bison. html flickr. com/photos/33701650@N 00/1084936840 www. onlinephotographers. org/pl/foto/4292/ www. justgift. eu/Red_Industry_gallery_soviet_e. www. znojmuz. cz/digitalizace/basic 03. php? poloz. . . static. rnw. nl/. . . /currentaffairs/emi 070116 mc www. coolpicturegallery. net/2010/03/greater-mole-rat. html www. localxxl. com/. . . / undu. ee/loodus/sisalik%203. jpg lt. wiktionary. org/wiki/stepihunt Koostas: K. Haljasmets TDL, 2010 a.