ffbbf1fcb20af2a72888c10774fd553a.ppt
- Количество слайдов: 13
Raamatukogu tööprotsesside automatiseerimine Loeng 5 Põhjused raamatukogu tööprotsesside automatiseerimiseks. Raamatukogu tööprotsesside automatiseerimisest. Arvutil põhinevad raamatukogusüsteemid ja nende arenguetapid. Integreeritud raamatukogusüsteemid. Shvea Sogenbits, mai/ juuni 2007
Põhjused raamatukogu tööprotsesside automatiseerimiseks p p Arvutil põhinevad raamatukogusüsteemid on tänapäeval üsna tavapärased nii raamatukogudes kui infoasutustes. Kui varasemal ajal hinnati raamatukogusid pigem kogu suuruse, mahu ning kulutuste mahu järgi, siis nüüdisajal hinnatakse pigem seda, mida olemasolevate ressurssidega osatakse peale hakata, kuidas kasutajad on pakutud teenustega rahul ning mil määral suudetakse oma kogusid avada ja juurdepääsu võimaldada: n n n kuidas tegutseda võimalikult efektiivselt? kuidas vahendada informatsiooni kasutajatele efektiivselt? kuidas avada oma kogusid?
Põhjused raamatukogu tööprotsesside automatiseerimiseks p Eesmärgid seotud kolme aspektiga: n n n p raamatukogusiseste tööprotsesside ja töökorralduse tõhusus; juurdepääsu võimaldamine raamatukogu lokaalsetele ressurssidele; Juurdepääsu võimaldamine ressurssidele väljaspool raamatukogu. Oluline pöörata tähelepanu ka globaalsele aspektile – luues ja kasutades kohalikke süsteeme oleks võimalik vajadusel andmeid vahetada süsteemidega kogu maailmas (süsteemide omavaheline ühildumine).
Arvutite kasutamine raamatukogus n n n n n juurdepääsu võimaldamine ja/või informatsiooni jagamine kogus olevate teavikute kohta läbi ekataloogide; teavikute tellimine/broneerimine; kogus olevate trükiste laenutamine; ülevaate saamine teavikutest, eksemplaridest ja nende hetkestaatusest; ülevaade raamatukogus olemasolevast perioodikast, millal peaks saabuma uus perioodiline väljaanne; infootsing andmebaasides; raamatukogudevaheline laenutus; statistiline ülevaade ja analüüs; Jne.
Raamatukogu tööprotsesside automatiseerimine p Maurice Line (1972): n n pakkuda teenuseid vähemate kulutustega; lisada teenustele väärtust vähemate kulutustega. p Esimesed edukad katsed näitasid, et on võimalik tagada sidusjuurdepääs raamatukogu ekataloogidele ja viia läbi otsingut suurtes andmemassiivides. p Erialakirjanduses rõhk KUIDAS automatiseerida, mitte MIKS
Raamatukogutöö automatiseerimine p Automatiseerida on põhimõtteliselt võimalik kõik raamatukogutöö põhivaldkonnad: n Komplekteerimine n Kataloogimine (ka kirjete vahetamine !) Laenutamine (lugejate registreerimine, laenutamine, n n n (tellimuste vormistamine, hange, finantsolukorra kontroll, kontroll tellitud ja saabunud teavikute üle) pikendamine, tagastamine, viivised. Viimasel ajal ka lugejad omavad ülevaadet, saavad pikendada, broneerida jne) Infoteenindus- ja infootsing Statistiline analüüs (külastused, lugejaandur, lugejavärav, turvavärav, laenutused, teavikute juurdetulek, kogude analüüs, teemapäringute analüüs jne) n RVL Bibliografeerimine n E-teenused n loomine) (ja ka andmebaaside loomine, e-kataloogide (raamatukogu kasutaja iseseisvus)
Integreeritud raamatukogusüsteem p Integreeritud raamatukogusüsteem raamatukoguautomaatika süsteem, mis koosneb suhteliselt iseseisvatest alamsüsteemidest e moodulitest mingi tegevuste rühma jaoks: n n n Komplekteerimine Kataloogimine; Laenutusprotsess; Avalik elektronkataloog ehk OPAC; Töö jadaväljaannetega.
Integreeritud raamatukogusüsteem p Käesoleval ajal on maailmas tendents kasutada integreeritud raamatukogusüsteeme: n n n kõik või enamus raamatukogutöö tehnoloogilisi protsesse on automatiseeritud; raamatukogusüsteemi keskseks lüliks on elektronkataloog oluline ka e-teavikute analüüs, mida on võimalik kasutada erinevate raamatukogutöö ülesannete täitmiseks.
Integreeritud raamatukogusüsteem p p p Maailmas toodetakse, müüakse, vahendadakse, arendadakse jne suurel hulgal erinevaid automatiseeritud raamatukogusüsteeme. Erinevad süsteemid kajastavad raamatukogutöö automatiseerimise vallas erinevaid vajadusi ja prioriteete. Süsteemid on loodud ja kohandatud kaasaegse infotehnoloogia arengutendentse silmas pidades ning arvestades raamatukogude muutuvaid vajadusi.
Ülevaade valitud raamatukogusüsteemidest p p ALEPH – Iisraeli süsteem (tarkvarakeskus Aleph Yissum), mida kasutatakse paljudes Euroopa raamatukogudes, kaasa arvatud Ungaris, Tsehhi Vabariigis ja Slovaki Vabariigis. ALS - Automated Library Systems – arendati kuuekümnendatel aastatel. Süsteemid on paigaldatud Ühendatud Kuningriigi rahvaraamatukogudesse ja paljudesse Euroopa raamatukogudesse, Hollandis, Saksamaal. (http: //www. als. co. uk)
Ülevaade valitud raamatukogusüsteemidest p p VTLS – USA süsteem, mida turustatakse kogu maailmas - Soomes, Poolas, Hispaanias, Malaisias jm. VTLS andis 1995. a juunis välja ka uue süsteemi VIRTUA (http: //www. vtls. com) Mc. Donnell Douglas Information Systems – firma turustab süsteemi URICA, mis on kasutusel maailma eri tüüpi raamatukogudes, kaasa arvatud Walesi Rahvusraamatukogu. URICA loodi 1982. aastal Austraalias ja see oli üks esimestest toodetest, mis kasutas relatsioonilise andmebaaside juhtimissüsteemi tehnoloogiat.
Ülevaade valitud raamatukogusüsteemidest p p INNOPAC – Uustulnukas Euroopa turul (kasutatakse ka Eestis). Süsteem on paigaldatud Firenzes asuvasse European University Institute’i, Bangoris asuvasse Põhja-Walesi Ülikooli ja Londoni Ülikooli täiendõppe instituutide ühendusse CAIRS-LMS – Library Management System of the Computer Assisted Information Retreieval System arendati välja 80 ndatel aastatel ja käesoleval ajal tegeleb süsteemi arendamisega Leatherhead Information Technology. Süsteem on kasutusel sadades erialaraamatukogudes üle kogu maailma.
Kasutatud allikad p p p Kochtanek, Thomas R. (2002). Library information systems : from library automation to distributed information access solutions. - Westport, Conn. : Libraries Unlimited Virkus, S. (2002). Loengukonspekt aines “Infosüsteemid ja võrgud” Raamatukogusõnastik Olonen, Riin. Integreeritud raamatukogusüsteem INNOPAC. // Raamatukogu. - 2000, 3, lk 9 -10. Andresoo, Janne ; Olonen, Riin. Integreeritud raamatukogusüsteem INNOPAC : ülevaade juurutamisest ja aastasest kasutamisest. // Eesti Raamatukoguhoidjate Ühingu aastaraamat. 11. Tallinn. - 2000, lk 21 -24.


