Peterburi toiduainete turu kirjeldus August – september 2006
Sisukord n Sissejuhatus n n n Uuringu eesmärk Uuringu metoodika ja sihtgrupp Uuringu tulemused n Venemaa turu üldine kirjeldus 4 n Peterburi jae- ja tarbijaturu üldine kirjeldus 15 n Peterburi tarbijate hoiakud 27 n Piimatoodete turu kirjeldus 34 n Lihatoodete turu kirjeldus 47 n Leivatoodete turu kirjeldus 61 n Maiustuste turu kirjeldus 74 n Jäätise turu kirjeldus 87 n Mitte-alkohoolsete jookide turu kirjeldus 96 n Konserv- ja valmistoitude turu lühikirjeldus 112 n Maitseainete turu lühikirjeldus 121 n Alkohoolsete jookide turu kirjeldus 125 n Kokkuvõte ja järeldused n Lisad n Küsitlus ja metoodika põhjalikum kirjeldus n Uuringu töörühm ja kontaktandmed n 147 Uuringu ankeet 2
Sissejuhatus n Uuringu eesmärk n Uuringu põhieesmärgiks oli anda ülevaade Peterburi toidukaupade turust ning Eesti toidukaupade müügivõimalustest sealsel turul. n Uuring viidi läbi Toiduliidu tellimusel ning uuringu tulemuste omandiõigus kuulub uuringu tellijale. n Uuringu metoodika ja valim n Uuring koosnes kahest osast: n kirjutuslauauuringust kirjeldamaks situatsiooni Peterburi jaekaubandusturul ning erinevates tootegruppides (turumaht, hinnad, peamised tegijad). Informatsiooni kogumiseks kasutati erinevaid allikaid – avalikku statistikat, ettevõtete pressiteateid, avalikke andmebaase jne. n ning tarbijauuringust kaardistamaks tarbijate hoiakuid, harjumusi ning eelistusi nii üldiselt kui ka erinevates tootegruppides. n tarbijauuring viidi läbi Peterburis telefoniintervjuudena (CATI – Computer Assisted Telephone Interviewing), küsitlus toimus septembris. n valimi suuruseks kujunes 505 vastajat vanuses 15 -74 aastat. Valim on esinduslik. n Aruandes on uuringu tulemused esitatud nii graafiliselt kui ka kommenteeritult. 3
Uuringu tulemused - I Venemaa turu üldine kirjeldus
Üldise kirjelduse sisu n Lühikirjeldus sisaldab andmeid slaidid: n põhilised sotsiaal-demograafilised näitajad 6 -7 n venemaalaste palgatase ja hinnang oma ostuvõimele 8 -10 n põhilised trendid jaekaubanduses 11 -12 n reklaamituru põhinäitajad 13 -14 5
Põhilised sotsiaal-demograafilised näitajad - I - miljonilinnad 143. 5 miljonit elanikku n linnaelanikke – 104. 7 miljonit (73%) n maapiirkonna elanikke – 38. 8 miljonit suuremad linnad: n Moskva – 10, 4 miljonit elanikku n Peterburi - 4, 7 miljonit elanikku Venemaal on kokku 16 linna elanikkonnaga üle miljoni 6 Infoallikas: Venemaa Föderaalne Statistikaamet, 2005
Põhilised sotsiaal-demograafilised näitajad - II Elanikkonna vanuseline jaotus (%-des kogu elanikkonnast): tuhat Sündimus on kasvamas, kuid loomulik iive on tugevalt negatiivne - elanikkond väheneb rohkem kui 0, 5 miljoni võrra aastas Infollikas: Venemaa Föderaalne Statistikaamet, 2004 7 Lisainfot: http: //www. gks. ru/Web. Content/pyramid/index. html
Venemaa tarbijaturu mahu ja keskmise brutopalga dünaamika Palkade kasv on olnud viimastel aastatel üle 20%, samas tarbijahinnaindeks on olnud alla 10% Infollikas: Venemaa Föderaalne Statistikaamet, 2006 8 Lisainfot: http: //www. gks. ru/gis/D_02. htm
Venemaalaste hinnang oma ostuvõimele %-des kogu elanikkonnast Infoallikas: National Readership Survey (TNS Gallup Media) 9
Peterburi elanike hinnang oma ostuvõimele – tarbijauuringu tulemused – september 2006 (%-des kõigist vastajatest, n=505) Sissetulekutest piisab vaid esmatarbekaupade ostmiseks – 18% Sissetulekutest piisab ka riiete ostmiseks – 42% Sissetulekutest piisab, e t osta suurem osa soovitust – 39% 10
Venemaa impordist ja jaekaubanduse põhinäitajatest n Venemaa Föderaalse Statistikaameti andmetel oli Venemaa jaekaubanduse kogumahuks: n 2004. a. -> 210 miljardit dollarit (166 miljardit eurot) n 2005. a. -> 260 miljardit dollarit (206 miljardit eurot) Aastane kasv 24% - see võib osaliselt olla tingitud ka paremast/adekvaatsemast andmete avalikustamisest ettevõtete poolt. n 2005. a. Venemaa esmatarbekaupu müüva jaekaubandusturu mahuks on hinnatud 110 miljardit USD-d (IGD* hinnangutel) e ~ 88 miljardit eurot ~1, 4 triljonit krooni. n Venemaa impordis moodustavad toidukaubad 18%. 2005. a. imporditi Venemaale toidukaupu summas 19 miljardit dollarit. n 2006. a. esimese kaheksa kuuga kasvas toidukaupade import 16% võrreldes 2005. a. esimese 8 kuuga. n Importtoidukaupade osakaal on ligikaudu 25% kogu esmatarbekaupade müügist. * The work of IGD the Charity is funded through a trading companies of Great Brittain, IGD Services Limited, set up in 1997. The revenue from IGD Services Limited is generated through membership subscriptions, conferences, publications, practical workshops, commissioned projects and market intelligence. 11
Venemaa jaekaubanduse struktuur Modernse jaekaubanduse struktuur: Üldine jaekaubanduse struktuur (2005) Modernne jaekaubandus: n hüpermarketid n supermarketid n kaupluslaod (discounter) n cash&carry Põhitegijad – 2005 (TOP 5 käive = ainult 5, 5% kogu turust) Traditsiooniline jaekaubandus: n avaturg n kioskid n paviljonid n muud väiksed poed käive 2005. a. (miljon eurot) 1. Pyaterochka/Perekriostok (hüper- ja supermarketid, kaupluslaod jt) 1882 ->2400 (2006. a. ) 2. Metro (cash&carry) 1481 3. Magnit 1269 (kaupluslaod) 4. Auchan (hüpermarketid) 750 5. Diksi (kaupluslaod) – üks kõige odavama hinnatasemega (220 poodi Moskvas) Infoallikas: IGD Research& ACNielsen 12 Lisainfot: http: //www. retail. ru/eng/pressa/retail/
Venemaa reklaamituru maht ja struktuur Reklaamituru mahu dünaamika (miljardites dollarites) 2005 vs. 2004: +28% Reklaamikanalite osakaalud (2005) Infoallikas: RACA (Russian Association of Communication Agencies) 13
Põhilised reklaamijad Venemaal - 2005 SOV, osakaal kõikidest reklaamikulutustest Kohalikud tegijad Infoallikas: TNS Gallup Ad. Fact, 2005 14
Uuringu tulemused - II Peterburi jae – ja tarbijaturu üldine kirjeldus
Sotsiaal-demograafilised näitajad n Peterburis elab ametliku statistika järgi 4 580 000 inimest (mitteametlikult 7 miljonit inimest koos äärealade elanikega), kes moodustavad 1 751 000 leibkonda keskmise suurusega 2. 6 liiget (andmed seisuga 01. 2006), n Vanuseline jaotus: n - 591 000 inimest n tööealisi on 63% - 2 917 000 inimest n n alla 15 -aastaseid on 13% pensionäre on 24% - 1 092 000 inimest Peterburi linn jaguneb 16 rajooniks. Peterburi haldusalasse kuulub ka 9 linna (Kolpino, Krasnoje Selo, Kroonlinn, Lomonossov, Pavlovsk, Peterhof, Puškin, Sestroretsk, Zelenogorski) ja 21 alevit n Keskmine nominaalpalk oli: n n n 2005. a. II pooles 11 600 rubla e 5400 krooni 2006. a. I pooles 12 167 rubla e 5600 krooni (e 5% poole aastaga) Kohalike ekspertide hinnangul kasvas 2005. a. Peterburi elanike reaalne ostuvõime võrreldes eelnenud aastaga 14% Infoallikas: Peterburi Riigistatistika Föderaalne Amet lisainfot: http: //gov. spb. ru 16
Peterburi linnaosad 1. Адмиралтейский район (160 000 elanikku) 2. Василеостровский район (195 000 elanikku 3. Выборгский район (415 000 elanikku) 4. Калининский район (467 000 elanikku) 5. Кировский район (314 000 elanikku) 6. Колпинский район (175 000 elanikku) 7. Красногвардейский район (319 000 elanikku) 8. Красносельский район (305 000 elanikku) 9. Кронштадский район (42 000 elanikku) 10. Курортный район (70 000 elanikku) 11. Московский район (252 000 elanikku) 12. Невский район (436 000 elanikku) 13. Петроградский район (132 000 elanikku) 14. Петродворцовый район (120 000 elanikku) Päeval liigub selles piirkonnas üle 2 miljoni inimese 15. Приморский район (368 000 elanikku) 16. Пушкинский район (120 000 elanikku) 17. Фрунзенский район (399 000 elanikku) 18. Центральный район (240 000 elanikku) 17
Peterburi kaubandusnäitajad Aasta Kasv võrreldes Jaekäive tarbijahinnaindeks Esmatarbekaupade (miljardites eelmise aastaga (miljardites 2005. a. võrreldes jaekäive (miljardites eurodes) 2004 Jaekäive kroonides) 2004. a. -ga 6, 5 ~100 Toit Muud 4, 1 kaubad 2005 7, 3 13% ~114 2006* 8, 4 15% 9, 6% ~ 131 5, 8% 4, 5 5, 0 Peterburi toidukaupade keskmine hinnatase on Moskvaga võrreldes 15 -20% madalam, tingituna elanike madalamast ostuvõimest ning ka kauplusladude (discounter) ja cash&carry-tüüpi ostukohtade suurest osakaalust. * - hinnangulised numbrid 18 Infoallikad: IGD Research, ACNielsen, TNS
Suuremate jaekettide põhinäitajad Peterburis Jaekett Käive (käibe alusel) (bruto) 2005. a. Pyaterochka (sh Turuosad 2005. a. ~ 15 % ~ 670 miljonit 167 poodi keskmise müügipinnaga 980 m² (seisuga 1. 01. 2006), 13% müügist on private eurot label all olevad tooted. 2006. a. lõpuks plaanivad omada Peterburis 250 poodi. Põhiosa ühendatud Kopeika ja Jaeketi lühiiseloomustus neist on discounter-tüüpi poed. Perekriostok ) Uus nimi: X 5 Retail Group Diksi 6% 5% Algselt cash&carry hulgilaod, nüüdseks midagi hüpermarketi sarnast, kokku 10 hulgilao taolist hüpermarketit keskmise müügipinnaga 6500 m². ~ 280 miljonit 2005. a. oli neil 5 hüpermarketit. 2006. a. lõpuks on neil plaanis omada 11 hüpermarketit eurot O’Key (Dorinda) 9 % ~ 400 miljonit eurot Lenta (müügipinnaga kuni 12 000 m²) ja 14 supermarketit (pinnaga 300 -3000 m²). 200 miljonit 60 kauplusladu (discounterit). Keskmise müügipinnaga 800 m² eurot Paterson, Ramstore 3% 5% 140 miljonit Cash&carry tüüpi hulgilaod. Keskmise müügipinnaga 9000 m², töötavad 24 h eurot Metro http: //www. metro-cc. ru/locations. jsp? stor=15 230 miljonit Supermarketid ja hüpermarketid eurot muu 57% Kogu jaeturg -2005 100% (esmatarbekaubad) Avaturu osakaal jääb kusagile alla 10% 4500 miljonit eurot 19 Infoallikad: IGD Research, ACNielsen, TNS ja eksperthinnangud
Mõningad näited Peterburi kaardil - O’Key olemasolevad hüpermarketid - O’Key 2006. a. lõpus valmivad hüpermarketid Põhiline osa Pyaterochka 200 -st poest asub selles piirkonnas 20 Infoallikas: jaekettide kodulehed
Peterburi kaubandusturu lähiminevikust, hetkeseisust ja peamistest arengutest - I n 90 -ndaid iseloomustas Peterburi kaubandusturul selge hulgifirmade ülemvõim: kuna jaekaubandus oli killustunud ning nende ostukogused väikesed, siis hulgifirmad määrasid ostu- ja müügitingimused. Eestis oli hulgifirmade “kuldaeg” 90 -ndate I pooles. n 2000 -ndatel algas jaekaubanduse kiire ketistumine, jaekettide ostukogused kasvasid oluliselt ning seega ka hulgifirmade mõju vähenes. 2006. a. II pooles on suurte jaekettide osakaalu hinnatud 50%-le. Eestis on suuremate jaekettide (ETK; Rimi, Selver, Prisma, VP-market) osatähtsus kogu esmatarbekaupade jaekäibest 80% lähedal. n 2006. a. tegeles Peterburis kaupade jaemüügiga üle 4000 ettevõtte. Jaekette (formaalses mõttes) on 185. Võrreldes 2003. aastaga on jaekettidesse kuuluvate ettevõtete arv kasvanud üle 60%. n Jaekaubanduse ketistumine tähendab üha võimsamat suurte kaubanduskettide “diktaati” tarnijate suhtes. Suured jaeketid nõuavad olulisi allahindlusi suurte ostukoguste pealt, mis sunnib kaubatarnijaid langetama väljalaskehindu tasuvuse miinimumpiirini, võtma lisakohustusi, näiteks maksma nn. “sissepääsuboonust”, mis on keskmiselt 1000$ ühe sortimendipositsiooni kohta. Jaeettevõtted pikendavad pidevalt ka tarnitud kauba eest maksmise tähtaegu – hetkel on 45 päeva ja rohkem tavapärane makse tähtaeg. Infoallikad: Peterburi Statistikaameti andmed, massimeedia, ettevõtete poolt esitatud andmed, internetiväljaanded ja muud andmebaasid 21
Peterburi kaubandusturu lähiminevikust, hetkeseisust ja peamistest arengutest - II n Kohalikud tootjad on täheldanud suuremate jaekettide hulgas ka midagi kartellikokkulepete taolist, mis omakorda on teravdanud suhteid tootjate ja jaekettide vahel. n Võib täheldada ka kaubanduskettide diskrimineerivat käitumist mõnede toiduainetetööstuse ettevõtete/tarnijate suhtes, s. t tarnijatele määritakse pähe ebasoodsaid lepingutingimusi, põhjendamatult alandatakse ostuhindu, põhjendamatult paisutatakse üles hindu jaekaubandusteenustele (näiteks ligipääsumakse - sissepääsuboonuste näol). Nii leidsid näiteks 2004. aastal aset juhtumid, kus enamus mittekohalikest kaubanduskettidest loobus Peterburi toidutööstustootjate toodangust. n 2005. aasta detsembris otsustas Peterburi toiduainete ettevõtete liit (mis ühendab 20 suuremat tootjat, näiteks «Петмол» , «Парнас» , «Каравай» ) alustada koostööd teatud kaubanduskettidega vastastikuse kasu printsiibil. Koostööd otsustati alustada kümne valitud jaeketiga, mis on tootjate suhtes olnud lojaalsemad/sõbralikumad. Infoallikad: Peterburi Statistikaameti andmed, massimeedia, ettevõtete poolt esitatud andmed, internetiväljaanded ja muud andmebaasid 22
Peterburi kaubandusturu lähiminevikust, hetkeseisust ja peamistest arengutest - III n Peterburi toiduainetetööstus tajub 2005. aastat pöördeaastana, kuna kohaliku tööstuse ja importijate esindajad (liha-, pagari-, alkoholitööstus, köögivilja edasimüüjad) täheldavad müügi kasvutempo aeglustumist ja seda juba mitme eelneva aasta jooksul. n Tootjad ise arvavad, et see on seotud turu jõudmisega küllastumise faasi, mil peamiseks eesmärgiks kujuneb mitte tootmismahtude suurendamine, vaid toodangu turustamisele uute võimaluste otsimine. Toiduainetetöötuse spetsialistid näevad ühe võimalusena oma tooteharu väiksemate tegijate allaneelamist liiderettevõtete poolt ja/või suuremate ettevõtete ühinemist rahvusvaheliste brändide alla. Turule jäävad tegijad omavad siis suuremaid turundus- ning reklaamikulutuste võimalusi ning saavad enam dikteerida oma tingimusi kaubanduskettidele, mis praegusel ajal määravad toodete turustamise edu. Linnavalitsus lubas olla toeks toiduainete tootjatele. Infoallikad: Peterburi Statistikaameti andmed, massimeedia, ettevõtete poolt esitatud andmed, internetiväljaanded ja muud andmebaasid 23
Toidukaupade ostmine Tarbijauuringu tulemused
Toidukaupade ostmissagedus (% kõigist vastajatest, n=505) (rublad) 25
Toidukaupade ostukohad (% kõigist vastajatest, n=505) 26
Tarbijate hoiakud Tarbijauuringu tulemused
Peterburi tarbijate hoiakud (% kõigist vastajatest, n=505) Võrdluseks andmed Eesti kohta (täiesti+pigem nõus %) 82% 76% 90% 66% 84% 62% 59% 62% 53% Peterburis vähem väljendunud 28
Tarbijate hoiakud – vanuse lõikes Pigem ei ole nõus 29 Mida rohkem on vastava väite punkt paremale “venitatud”, seda suurem on nõusolek antud väitega Pigem olen nõus
Tarbijate hoiakud – soo ja sissetulekute lõikes Mida rohkem on vastava väite punkt paremale “venitatud”, seda suurem on nõusolek antud väitega 30
Tarbijate suhtumine Eesti toidukaupadesse I (% kõigist vastajatest, n=505) Hinnati 5 -pallisel skaalal, kus 1 -väga halb suhtumine ja 5 -väga hea suhtumine 31
Tarbijate suhtumine Eesti toidukaupadesse II (% kõigist vastajatest, n=505) KESKMINE HINNANG 5 -PALLISEL SKAALAL (1 - VÄGA HALB, 5 -VÄGA HEA) 32
Tarbijate suhtumine Eesti toiduainetesse III (% kõigist vastajatest, n=505) KESKMINE HINNANG 5 -PALLISEL SKAALAL (1 - VÄGA HALB, 5 -VÄGA HEA) 33
Toiduainete turg Peterburis tootegrupiti Piimatooted - peamised töötlejad, hulgimüüjad ja importijad
Piimatoodete Turumahud Tarbimine aastas: Aasta 2004. a. 2005. a. Piim ja piimatooted (ümberarvutuna piimaks) ühe inimese kohta 295 kg 305 kg Piim ja piimatooted (ümberarvutuna piimaks) -laiendatud kogu Peterburile (X 4, 6 miljoniga)* -Laiendatud kogu Peterburile (X 7 miljoniga)** 1, 36 miljonit tonni 2, 06 miljonit tonni 1, 40 miljonit tonni 2, 14 miljonit tonni Kohalik tootmine: Aasta 2005. a Valdav osa Peterburis Koorevõid 0, 16 miljonit tonni toodetud piimatoodetest Piimapulbrit 0, 87 miljonit tonni Juustu 0, 02 miljonit tonni Importtoodete osakaal on Täispiimatooteid 0, 4 miljonit tonni tarbimises alla 10% realiseeritakse kohapeal * – elanikkond ametliku statistika järgi ** - elanikkond mitteametliku statistika järgi 35 Allikas: Riigistatistika Föderaalne Amet (Федеральная служба государственной статистики Петростат).
Piimatoodete Hinnad Keskmised jaehinnad piimatoodetele 2006 aasta augustis olid järgmised: Allikas: hinnavaatlus neljas Peterburi jaekaubandusettevõttes: O’KEY, Perekrestok, Lenta, Diksi Kõik hinnavaatluse tulemused on esitatud eraldi Excel- failis 36
Piimatooted Tootjad Peterburi piimatoodete turg jaguneb järgnevate tootjate* vahel (2005. aasta) Antud informatsioon pärineb ettevõtete avalikest pressiteadetest ja erineb oluliselt Riigistatistika Föderaalse Ameti «Петростат» andmetest, kuna paljud ettevõtted kas viivitavad (või üldse eiravad) info edastamisega statistikaametisse või ei kuulu Peterburi jurisdiktsiooni alla ja ei avaldu statistikanumbrites. Sellest lähtuvalt ei sisalda järgnev tabel Leningradi oblasti ettevõtete (Tihvin, Gatchina, Sosnovo, Volosovo, Janino"Kingisepp, Priožersk, Luga), loode ettevõtete (V. Novgorod, Petrozavodsk, Velikie Luki, Pskov) ning «Danone» müügiandmeid. Suurimad piimatootjad* ja nende müügimahud. Arvestatud suurimad - käibega üle 30 000 $ kuus (maksudeta) * Ettevõtete rekvisiidid on toodud lisatud failis “Contacts. xls” 37 Allikas: Riigistatistika Föderaalne Amet (Федеральная служба государственной статистики Петростат).
Lühendite selgitus Tootjad, hulgifirmad jne n OOO - osaühing n ЗАО - erakapitalil põhinev, kinnine aktsiaselts n ОАО - avalik-õiguslik, avatud aktsiaselts n ОПФ - hulgifirma 38
Piimatooted - hulgimüük n Turuliidri ОАО «Петмол» (kuulub «Uni. Milk-ile» ) toodete hulgimüügiga tegelevad selle tütarfirmad ООО «Торговля от «Петмола» Сервис» , ЗАО «Торговля от Петмола Север» ja «Торговля от Петмола «Опт» . «Петмол» realiseerib ligikaudu 86% oma toodangust Peterburis ja sealses oblastis. n Ka teised suured tegijad kasutavad toodangu realiseerimiseks oma logistikakeskusi ja hulgimüüjaid. n Alljärgneva tabeli esimesed kümme firmat moodustavad 80% turust. Suurimad piimatoodete hulgimüüjad* ja nende müügimahud. Arvestatud suurimad turuoperaatorid käibega üle 30 000 $ kuus (maksudeta) 39 * Ettevõtete rekvisiidid on toodud lisatud failis “Contacts. xls”
Piimatooted Import I n Peamiseks importtooteks on juust - seda peaaegu ei toodeta Peterburi regioonis. Peamiseks sissevedajaks on «Valio» . Peterburis asub ka Valio Venemaa keskus ( «Валио Санкт-Петербург» ), kust imporditav toodang läheb ka Venemaa teistesse regioonidesse. Seega suur osa Peterburi regiooni kaudu imporditud piimatoodetest liigub Peterburist välja. Imporditavad tooted ja nende osakaal impordis Imporditavad tooted ja ja nende impordimahud 40 Allikas: Riigistatistika Föderaalne Amet (Федеральная служба государственной статистики Петростат).
Piimatooted Import II HOLLAND Impordi päritolumaa ja selle osakaal impordis Suurimad piimatoodete importijad* ja nende impordimahud Peterburis asub nn. Valio Venemaa keskus ( «Валио Санкт. Петербург» ), kust imporditav toodang läheb ka teistesse Venemaa regioonidesse. Valio kasvunumbrid Venemaal on võimsad. Eksport Venemaale on üha suurema osatähtsusega kogu Valio grupi tegevuses– Valio kogukäive 2005. a. oli 1, 4 miljardit eurot Allikas: Riigistatistika Föderaalne Amet (Федеральная служба государственной статистики Петростат). 41 * Ettevõtete rekvisiidid on toodud lisatud failis “Contacts. xls”
Piimatooted Tarbijauuringu tulemused
Piimatoodete ostmine Ostmissagedus kõik vastajad (n=505) 43
Piimatoodete ostmine Ostmissagedus – soo, vanuse ja sissetuleku lõikes 44 korda nädalas
Piimatoodete tootjad Spontaanne tuntus (% nendest, kes ostavad piimatooteid, n=500) 45
Piimatoodete tootjad Ostjaskonna suurus ja eelistus (% nendest, kes ostavad piimatooteid, n=500) 46
Lihatooted Peamised töötlejad, hulgimüüjad ja importijad O’Key lihalett Peterburis
Lihatooted Turumahud n Lihatoodete tarbimine kasvas aktiivselt kuni 2003. a. keskpaigani, viimastel aastatel on kasvutempo aeglustunud. n Seoses kvootide kehtestamisega liha impordile ning Venemaa Valitsuse programmiga, mille kohaselt importliha asendatakse kodumaisega, toimusid lihatöötlustööstuses aktsentide nihked. Lihatöötlejad hakkasid tegema aktiivsemat koostööd kodumaiste põllumajandustootjatega. n Nii näiteks on «Парнас-М» (loodeturu liider) toodangus Venemaa tooraine osakaal üle 70%. Viimase 5 aasta jooksul on täheldada tootjate ühinemise ning kodumaisete brändide loomise (või taastamise) tendentsi. n Siiski on välistooraine osakaal 90%. Kohalikud loomakasvatused tarnivad vaid 10% toorainest, nende võimalused on tõsiselt piiratud ning tootmismahud vähenevad. Välistooraine hinnad pidevalt tõusevad, mis võib tekitada olukorra, kus suured ettevõtted tõrjuvad turult välja väiksemaid lihatööstusettevõtteid. Aasta Lihatoodete tarbimine ühe inimese kohta Lihatoodete tarbimine -laiendatud kogu Peterburile (X 4, 6 miljoniga)* -Laiendatud kogu Peterburile (X 7 miljoniga)** 2004. a. 2005. a. 51 kg 53 kg * – elanikkond ametliku statistika järgi 235 tuhat tonni 357 tuhat tonni 244 tuhat tonni 371 tuhat tonni Aasta ** - elanikkond mitteametliku statistika järgi 2005. a. Lihatoodete kohalik tootmine n Vorstitooteid 80 tuhat tonni 50 tuhat tonni n Poolfabrikaate 48 Allikas: Riigistatistika Föderaalne Amet (Федеральная служба государственной статистики Петростат).
Lihatooted Hinnad Keskmised jaehinnad lihatoodetele 2006 aasta augustis olid järgmised: Kõik hinnavaatluse tulemused on esitatud eraldi Excel- failis Allikas: hinnavaatlus neljas Peterburi jaekaubandusettevõttes: O’KEY, Perekrestok, Lenta, Diksi 49
Lihatooted Töötlejad Peterburi liha-, vorstitoodete ja poolfabrikaatide turg jaguneb järgnevate töötlejate* vahel (2005. aasta) Antud info turujaotuse kohta on võetud ettevõtete pressiteadetest ja läheb tõsiselt lahku selle infoga, mida omab Riigistatistika Föderaalne Amet “Петростат”. Moskva ettevõtted, mis tegutsevad Peterburi turul ei avaldu avaliku statistika numbrites “võõra sissekirjutuse” tõttu. Sellel põhjustel ei sisalda alljärgnev tabel «Кронштадтский МПЗ» , «Стрелец-СПб» , «ПИТ-продукт» , ettevõtete grupp «Черкизово» , «Кампомос» ja «Микояновский МК» müügiandmeid. Suurimad lihatöötlejad* ja nende müügimahud. Arvestatud suurimad - käibega üle 30 000 $ kuus poolfabrikaatlihatoodete tootmine (pelmeenid, frikadellid jne). Allikas: Riigistatistika Föderaalne Amet «Петростат» 50 * Ettevõtete rekvisiidid on toodud lisatud failis “Contacts. xls”
Lihatooted Hulgimüük n Kõik peamised tegijad turul omavad kas enda turustajaid-esindajaid või logistikakeskusi. n Turuliider «Парнас-М» realiseerib oma toodangut läbi oma turustusvõrgu Loode-Venemaal - ООО "Торговый Дом "Парнас". See tagab neile sõltumatuse. Ettevõte ostab 70% lihatoorainest Venemaa tootjatelt, mis tagab sõltumatuse kvoodiga välistooraine hangetest. Suurimad lihatoodete turustajad* (v. a. Парнас-M) ja nende müügimahud Arvesse võetud suurimad turuoperaatorid käibega üle 30 000 $ kuus esindab, realiseerib «Микояновский МК» toodangut esindab, realiseerib «Кронштадтский МПЗ» toodangut esindab, realiseerib «Кампомос» toodangut Allikas: Riigistatistika Föderaalne Amet «Петростат» 51 * Ettevõtete rekvisiidid on toodud lisatud failis “Contacts. xls”
Lihatooted Import I n Peamiselt imporditakse toorainet kõrgkvaliteetsetel seadmetel toodetavateks vorstideks. Välistooraine osakaal on 90%. Kohalikud loomakasvatused tarnivad vaid 10% toorainest, nende võimalused on tõsiselt piiratud ning tootmismahud vähenevad. n Kohalike tootjate toetamise ning kodumaise loomakasvatuse tasuvuse kasvamise eesmärgil on välja töötatud Venemaa Valitsuse programm, mille kohaselt importliha asendatakse kodumaisega ning on kehtestatud kvoodid välistoodangu impordile. Seoses sellega toimusid lihatöötlusharus aktsentide nihked - tootjad hakkasid tegema aktiivsemat koostööd Venemaa põllumajandustootjatega ning impordi osakaal väheneb. Lihatoodete (mitte tooraine) impordi mahud Allikas: Riigistatistika Föderaalne Amet «Петростат» 52
Lihatooted Import II Impordi päritolumaa ja selle osakaal impordis (nii tooraine kui ka lihatooted) Suurimad lihatoodete (mitte tooraine) importijad* ja nende impordimahud Allikas: Riigistatistika Föderaalne Amet «Петростат» 53 * Ettevõtete rekvisiidid on toodud lisatud failis “Contacts. xls”
Lihatooted Tarbijauuringu tulemused
Lihatoodete ostmine Ostmissagedus kõik vastajad (n=505) 55
Lihatoodete ostmine Ostmissagedus – soo, vanuse ja sissetuleku lõikes I 56 korda nädalas
Lihatoodete ostmine Ostmissagedus – soo, vanuse ja sissetuleku lõikes II korda nädalas 57
Lihatoodete tootjad Spontaanne tuntus (% nendest, kes ostavad lihatooteid, n=498) 58
Lihatoodete tootjad Ostjaskonna suurus ja eelistus (% nendest, kes ostavad lihatooteid, n=498) EELISTAB KÕIGE ENAM 59
Lihatooted Mis kujul eelistatakse osta? (% nendest, kes ostavad lihatooteid, n=498) 60
Leiva- ja kondiitritooted Peamised tootjad, hulgimüüjad ja importijad
Leivatooted Turumahud n Saia-leivatoodete tarbimismahud Peterburis ei ole viimasel kahel aastal eriti muutunud. Samas rahalises väärtuses turg kasvab, kuna kallimate toodete osakaal müügis ja tarbimises kasvab. n Leivatoodete tarbimine suuremates linnades näitab trendi languse suunas, kuna neid tooteid on kerge asendada teiste toiduainetega. Provintsis on leib endiselt toiduaineks number üks ning on tunduvalt odavam kui suurlinnades. n Leivatoodete ostmisel juhindub tarbija pigem leivasortidest ja mitte tootjatest/brändidest – tarbija tavaliselt leiba ostes ei identifitseeri selle tootjat. Tootjad üritavad antud olukorda muuta “sõdides lettidel” väljapaneku ja leivapakendil enda märgatavamaks muutmise teel. Aasta Leivatoodete tarbimine ühe inimese kohta Leivatoodete tarbimine -laiendatud kogu Peterburile (X 4, 6 miljoniga)* -laiendatud kogu Peterburile (X 7 miljoniga)** 2004. a. 2005. a. 88 kg 89 kg (Leningradi oblastis 127 kg) * – elanikkond ametliku statistika järgi 405 tuhat tonni 616 tuhat tonni 409 tuhat tonni 623 tuhat tonni Aasta ** - elanikkond mitteametliku statistika järgi 2005. a. Leivatoodete tootmine n jahu 362 tuhat tonni 280 tuhat tonni 129 tuhat tonni n leivatooteid n kondiitritooteid 62 Allikas: Riigistatistika Föderaalne Amet «Петростат»
Leivatooted Hinnad n Keskmised jaehinnad leivatoodetele 2006 aasta augustis olid järgmised: Allikas: hinnavaatlus neljas Peterburi jaekaubandusettevõttes: O’KEY, Perekrestok, Lenta, Diksi Kõik hinnavaatluse tulemused on esitatud eraldi Excel- failis 63
Leiva- ja kondiitritooted Tootjate seas võib esile tuua «Хлебный дом» (Fazer-i grupp), «Пекарь» ja «Каравай» , kes toodavad koos sama palju kui kõik ülejäänud tootjad kokku. ОАО «Хлебный дом» on võtnud suuna kõrgema kvaliteediga ja suurema marginaaliga toodetele. Aktiivselt haaratakse uusi turgusid pikema säilivusajaga toodetega - 10% «Хлебный дом» toodangust müüakse Moskvas. n Peamisteks tootjateks Peterburi saia-leiva turul on: ОАО «Хлебный дом» , ОАО «Пекарь» , ОАО «Каравай» , ОАО «Хлеб» , ОАО «Кушелевский хлебозавод» , ОАО «Заря» , ОАО «Смольнинский хлебозавод» , ОАО «Арнаут» . n Suurimad saia-leivatootjad* ja nende müügimahud. Arvestatud suurimad - käibega üle 30 000 $ kuus (maksudeta) Allikas: Riigistatistika Föderaalne Amet (Федеральная служба государственной статистики Петростат). * Ettevõtete rekvisiidid on toodud lisatud failis “Contacts. xls” 64
Leiva- ja kondiitritooted Hulgimüük n Suuremad tootjad/töötlejad realiseerivad oma toodangut läbi oma logistikakeskuste või hulgimüügiesinduste. n ОАО «Хлебный Дом» toodang jaotub järgmiselt: Peterburi ning Leningradi oblastisse jääb ligikaudu 77% toodangust, 13% – realiseeritakse teistes Venemaa regioonides, 10% – Moskvas n OAO «Пекарь» realiseerib ligikaudu 75% oma toodangust Peterburis, ligikaudu 13% – Leningradi oblastis ning ligikaudu 12% – teistes Venemaa regioonides. Informatsioon pärineb ettevõtete juhtkonnalt Suurimad leiva- ja kondiitritoodete hulgimüüjad* ja nende müügimahud Arvesse võetud suurimad turuoperaatorid käibega üle 30 000 $ kuus (maksudeta) 65 * Ettevõtete rekvisiidid on toodud lisatud failis “Contacts. xls”
Leiva- ja kondiitritoodete import I n Peamiseks impordiartikliks on kakao ning seda sisaldavad toiduained. Suurim importija (nagu ka eksportija) on OOO «Чупа Чупс Рус» , millel on oma tootmine Peterburi Primorski rajoonis. Leiva- ja kondiitritoodete impordi mahud Suurimad leiva- ja kondiitritoodete importijad* ja nende impordimahud 66 * Ettevõtete rekvisiidid on toodud lisatud failis “Contacts. xls”
Leiva- ja kondiitritoodete import II Impordi päritolu: Impordi dünaamika jaan veebr märts aprill mai juuni juuli august sept okt nov dets 67
Saia-leivatooted Tarbijauuringu tulemused
Saia-leivatoodete ostmine Ostmissagedus kõik vastajad (n=505) 69
Saia-leivatoodete ostmine Ostmissagedus – soo, vanuse ja sissetuleku lõikes 70 korda nädalas
Saia-leivatoodete tootjad Spontaanne tuntus (% nendest, kes ostavad saia-leivatooteid, n=478) 71
Saia-leivatoodete tootjad Ostmine (% nendest, kes ostavad saia-leivatooteid, n=478) EELISTAB KÕIGE ENAM 72
Saia-leivatooted Mis kujul eelistatakse osta? (% nendest, kes ostavad saia-leivatooteid, n=478) 73
Maiustused Peamised tootjad, hulgimüüjad ja importijad
Maiustused Üldine turusituatsioon n Kõigepealt tuleb märkida, et avalik statistika ei erista konkreetselt maiustusi või küpsiseid – tavaliselt paigutatakse need kondiitritoodete alla, mida omakorda sageli ühendatakse leivatoodetega. n Venemaa kondiitritoodete müügimahud moodustavad ligikaudu 4 miljardit dollarit - see on umbes 1% maailma kondiitritoodete turumahust. 2005. aastal kasvas turg ligikaudu 4%. Lähima 2 -3 aasta jooksul arvatakse jätkuvat positiivne dünaamika. n Tarbijate sissetuleku kasv soodustab kallimate (premium šokolaaditoodete) toodete turu kasvu. n Kasvab pakendatud toodete osakaal, mida mõjutab eelkõige modernse jaekaubanduse kiire areng. n Venemaa maiustuste turg elab karmi konkurentsi tingimustes. Ühelt poolt on suured kodumaised tootjad, mille brändid omavad üldrahvuslikku tunnustust ("Красный Октябрь", "Рот Фронт", kontsern "Бабаевский", "Россия" (Nestle) ja teiselt poolt rahvusvahelised korporatsioonid (Mars, Cadbury, Nestle, Kraft Foods). n Maiustuste turule on iseloomulik ka tootmise kontsentreerumine ning üksikute tootjate koondumine kontsernideks. n Heaks näiteks on kontsern «Объединенные кондитеры» , mis on Venemaa peamiseks tegijaks šokolaadi toodete segmendis. «Объединенные кондитеры» kuulub üle 15 Venemaa ettevõtte - neid iseloomustab lai esindatus müügikohtades ning tarbija kõrge lojaalsus nende toodetele lokaalsel tasandil. n Rahvusvahelised korporatsioonid nagu Nestle ja Kraft Foods on tugevad tegijad šokolaaditahvlite ja kommikarpide segmentides, kus kasutatakse mahukaid turundusinvesteeringuid oma toodete toetuseks. n Samas tuleb tõdeda, et Venemaa turul ei ole maiustuste tootjat, mis domineeriks kõikides turusegmentides - turg on tugevalt fragmenteerunud, turul on palju konkureerivaid ettevõtteid nii Venemaalt, Valgevenest ning Ukrainast. 75
Maiustused turumahud n 2005. aastal müüdi Peterburis 31. 9 tuhat tonni maiustusi n Šokolaadimaiustuste turu suurus on ligikaudu 70 miljonit eurot n Tootmismahud mõnede tootegruppide kohta 2005 a. : n lahtised šokolaadikommid – 9. 8 tuh. tonni n karpidesse pakendatud šokolaadikommide turg – 2. 5 tuh. tonni n küpsised - 17. 2 tuh. tonni Allikas: Riigistatistika Föderaalne Amet (Федеральная служба государственной статистики Петростат). 76
Maiustused Hinnad Keskmised jaehinnad maiustustele 2006 aasta augustis olid järgmised: Allikas: hinnavaatlus neljas Peterburi jaekaubandusettevõttes: O’KEY, Perekrestok, Lenta, Diksi Kõik hinnavaatluse tulemused on esitatud eraldi Excel- failis 77
Maiustused Tootjad I n Tootmismahtude järgi on liidriks «Chupa-Chups» vene juriidilise isiku «Чупа-Чупс Рус» * näol, mille tootmine asub Peterburi Primorski rajoonis. Ettevõte toodab peamiselt pulgakomme. 2004 a. müük (maksudeta) moodustas ligi 75 miljonit dollarit. n Järgmiseks tootmismahtude järgi on «Кондитерская фабрика им. Крупской» * (ЗАО «КФК» ). Toodab šokolaadikomme, šokolaaditahvleid ja –batoone. 2006. aasta aprillis sai vabriku omanikuks Norra ettevõte Orkla. 70% oma toodangust realiseerib «КФК» Peterburis ning Leningradi oblastis, 12% läheb looderegiooni. 2004 a. müük (maksudeta) moodustas ligi 42, 5 miljonit dollarit. n Kondiitrikombinaat «Азарт» * toodab karamelle, täidisega komme, iiriseid, šokolaadikomme, õhulist šokolaadi, kakaod. n «Фабрикa им. Самойловой» * (kuulub «Красный Октябрь» gruppi) 44% käibest on kommid, 18% - vahvlid ja tordid, ülejäänud osa kuulub muudele maiustustele (sefiir, pastill, dražee, marmelaad jne. ) n ЗАО «Золотой Ключик» * ( «Лаком» grupp) on Peterburi küpsiste turu liider. Tegemist on suhteliselt noore ettevõttega (asustatud aastal 2000). Turustamisgeograafia – ligikaudu 70% toodangust läheb Peterburi ja Moskva turgudele. 78 * Ettevõtete rekvisiidid on toodud lisatud failis “Contacts. xls”
Maiustused Tootjate müügimahud Suurimad maiustuste tootjad* ja nende müügimahud. Arvestatud suurimad - käibega üle 30 000 $ kuus (maksudeta) Allikas: Riigistatistika Föderaalne Amet (Федеральная служба государственной статистики Петростат). 79 * Ettevõtete rekvisiidid on toodud lisatud failis “Contacts. xls”
Maiustused Tootjate turuosad mõningates tootegruppides Lahtiste šokolaadikommide Karpidesse pakendatud šokolaadikommide tootjate/turustajate turuosad Küpsiste tootjate/turustajate turuosad 80
Maiustused Hulgimüük n Sarnaselt teistele tooterühmadele realiseerivad suuremad tootjad/töötlejad oma toodangut läbi oma logistikakeskuste või hulgimüügiesinduste. n Hulgimüügi liider OОО «Петербургский шоколад» kuulub «КФК» -le ja tegeleb selle toodangu realiseerimisega. n ООО «Сладкая планета» kuulub samanimelisele Moskva ettevõttele. Peamiselt realiseerib järgnevate tootjate toodangut: «Богатырь» , «Загора» (Kiiev), «Славянка» (Starõi Oskol), «Коркунов» ja teised. Suurimad maiustuste hulgimüüjad* ja nende müügimahud Arvesse võetud suurimad turuoperaatorid käibega üle 30 000 $ kuus 81 * Ettevõtete rekvisiidid on toodud lisatud failis “Contacts. xls”
Maiustused Tarbijauuringu tulemused
Maiustuste ostmine Ostmissagedus – kõik vastajad (n=505) 83
Maiustuste ostmine Ostmissagedus – soo, vanuse ja sissetuleku lõikes 84 korda nädalas
Maiustuste tootjad ja brändid Spontaanne tuntus (% nendest, kes ostavad maiustusi, n=461) 85
Maiustuste tootjad ja brändid Ostmine (% nendest, kes ostavad maiustusi, n=461) EELISTAB KÕIGE ENAM 86
Jäätis Peamised tootjad, hulgimüüjad ja importijad
Jäätis Turumaht ja hinnad n Sarnaselt maiustuste turule toimub ka Peterburi jäätiseturul tootmise konsolideerumine, kus suuremad ja efektiivsemad ettevõtted neelavad väiksemaid firmasid. n Peterburis toodetakse tunduvalt rohkem jäätist, kui linn on võimeline ära tarbima. Sellega võib seletada märkimisväärset jäätise eksporti teistesse Venemaa regioonidesse ja väljapoole riiki ning impordi pea täielikku kadu - 2006. aasta esimese kuu jooksul ei olnud ühtegi jäätise tarnet Peterburi. n 2005. aastal toodeti Peterburis 12. 3 tuh. tonni jäätist. Perioodil jaanuar-mai 2006 toodeti Peterburis 4. 8 tuh. tonni jäätist. Riigistatistika Föderaalne Amet (Федеральная служба государственной статистики Петростат) Keskmised jaehinnad jäätisele 2006 aasta augustis olid järgmised: Allikas: hinnavaatlus neljas Peterburi jaekaubandusettevõttes: O’KEY, Perekrestok, Lenta, Diksi Kõik hinnavaatluse tulemused on esitatud eraldi Excel- failis 88
Jäätis - tootmine n Jäätise tootmine on “jaotatud” kolme tugeva ettevõte vahel: «Хладокомбинат № 1» , mis hõlmab ligikaudu 20% Peterburi turust, «Петрохолод» - 35% turuosaga ja ettevõtete grupp «Талосто» . Talosto oli algselt Soome kapitalil põhinev ettevõtete grupp (nüüdseks 100% Vene kapital), mis tegeleb jäätise, külmutatud lihatoodete (pelmeenid, frikadellid, pihvid jms) ja külmutatud pagaritoodete (taigen ja küpsetised) tootmisega ja mis realiseerib oma toodangut Peterburis, kuid omab piirkondlikku “sissekirjutust”. Talosto jäätise tootmisega tegelevate ettevõtete turuosa on võrreldav «Петрохолод» omaga ja mõnede hinnangute järgi isegi ületab seda. n Jäätise tootjad realiseerivad oma toodangut läbi enda logistikakeskuste või müügiesinduste. Turul ei ole konkreetselt jäätise hulgimüügiga tegelevat ettevõtet. Suurimad jäätise tootjad* ja nende müügimahud. Arvestatud suurimad - käibega üle 30 000 $ kuus Allikas: Riigistatistika Föderaalne Amet (Федеральная служба государственной статистики Петростат). 89 * Ettevõtete rekvisiidid on toodud lisatud failis “Contacts. xls”
Jäätis Tarbijauuringu tulemused
Jäätise ostmine Ostmissagedus kõik vastajad (n=505) 91
Jäätise ostmine Ostmissagedus – soo, vanuse ja sissetuleku lõikes 92 korda nädalas
Jäätise tootjad ja brändid Spontaanne tuntus (% nendest, kes ostavad jäätist, n=453) 93
Jäätise tootjad ja brändid Ostmine ja eelistus (% nendest, kes ostavad jäätist, n=453) EELISTAB KÕIGE ENAM 94
Jäätis Tootetüübi eelistus (% nendest, kes ostavad jäätist, n=453) 95
Mahl ja karastusjoogid Peamised tootjad, hulgimüüjad ja importijad
Mahl ja karastusjoogid Turumaht ja hinnad n Peterburi mahlade ja karastusjookide turul valitseb tihe konkurents Venemaa tootjate ning globaalsete korporatsioonide vahel. Erinevalt piima, liha, leiva, maiustuste ja jäätise tootegruppidest on mahlade ja karastusjookide turul tugevad tootebrändid ja tooteid ei eristata vaid tootjabrändi või tootetüübi alusel. n Turgu peetakse küllastunuks ja sinna sisenemist üsna raskeks. Potentsiaali nähakse ainult kvaliteet-, eliit- ning eksootiliste toodete sfääris. n 2005. aastal tarbiti Peterburis 33. 3 miljonit dkl alkoholivabu karastusjooke, 0. 98 miljonit pool-liitrit mineraalvett, 282. 4 miljonit tinglikku purki* puuviljamahla. n Perioodil jaanuar-mai 2006 toodeti Peterburis 15. 7 mlj. dkl alkoholivaba karastusjooke, 1. 2 mlj. pool-liitrit mineraalvett, 199. 7 mlj. tinglikku purki puuviljamahla. Allikas: Riigistatistika Föderaalne Amet (Федеральная служба государственной статистики Петростат). Keskmised jaehinnad mitte alkohoolsetele jookidele 2006 aasta augustis olid järgmised: Allikas: hinnavaatlus neljas Peterburi jaekaubandusettevõttes: O’KEY, Perekrestok, Lenta, Diksi *tinglik purk = 400 g 97
Mahlad ja karastusjoogid Tootjad n Kuna kohalik Coca-Cola tehas kuulub Leningradi oblasti jurisdiktsiooni alla, siis Peterburi avalikus statistikas selle toodang ei kajastu. Seetõttu ei ole Coca-Cola tehase müüginumbreid näidatud. Igal juhul peaks kindel liidrikoht kuuluma Coca-Cola-le (mida näitab selgelt tarbijauuring). n Pepsi rahuldub teise kohaga – turueelis esimese tulija näol (NSVLi aegadest) jäi ära kasutamata. n Bravo ettevõtete grupp on müüginumbrite järgi kolmandal kohal, kuid prognooside kohaselt jõuab see lähiajal Pepsi-st ette. Bravo grupi filiaalid (õlletootjad Heineken ja Bravo Premium) hoiavad liidritejärgseid kohti nimekirjas. n Otseste mittealkohoolsete jookide tootjate kõrval figureerivad ka ettevõtted, milledele karastusjoogid ei ole põhivaldkonnaks, näiteks õlletootja Baltika. n Mittealkohoolsete jookide tootjad realiseerivad toodangu läbi oma logistikakeskuste või müügiesinduste. Turul ei ole konkreetselt mittealkohoolsete jookide hulgimüügiga tegelevat ettevõtet. 98
Mahlad ja karastusjoogid Tootjad Suurimad mittealkohoolsete jookide tootjad* ja nende müügimahud. Arvestatud suurimad - käibega üle 30 000 $ kuus NB! Liidrikoht kuulub Coca-Cola-le, kelle müüginumbreid ei ole näidatud, kuna tehas kuulub Leningradi oblasti jurisdiktsiooni alla ja Peterburi avalikus statistikas ei kajastu. Allikas: Riigistatistika Föderaalne Amet (Федеральная служба государственной статистики Петростат). Mõnede tabelis toodud ettevõtete tegevusvaldkond on laiem, kui ainult mittealkohoolsete jookide tootmine – toodetakse ka lahja ja kanget alkoholi. Tabelis on toodud mittealkohoolsete jookide müügist saadud tulu. 99 * Ettevõtete rekvisiidid on toodud lisatud failis “Contacts. xls”
Mahlad ja karastusjoogid Import I Imporditavad tooted ja nende osakaal impordis Puu- ja köögivilja mahlatoodang 95% Imporditavad tooted ja ja nende impordimahud Impordi päritolumaad Allikas: Riigistatistika Föderaalne Amet (Федеральная служба государственной статистики Петростат). 100
Mahlad ja karastusjoogid Import II Suurimad mittealkohoolsete jookide importijad* ja nende impordimahud Impordidünaamika * Ettevõtete rekvisiidid on toodud lisatud failis “Contacts. xls” jaan veebr märts aprill mai juuni juuli august sept okt nov dets 101 Allikas: Riigistatistika Föderaalne Amet (Федеральная служба государственной статистики Петростат).
Mahlad ja mahlajoogid Tarbijauuringu tulemused
Mahlad ja mahlajoogid Ostmissagedus kõik vastajad (n=505) 103
Mahlad ja mahlajoogid Ostmissagedus – soo, vanuse ja sissetuleku lõikes 104 korda nädalas
Mahla ja mahlajookide brändid Spontaanne tuntus (% nendest, kes ostavad mahla, n=440) ЗАО "МУЛТОН" ОАО "Лебедянский” ОАО "Вимм-Билль-Данн" ОАО "Нидан Соки" 105
Mahla ja mahlajookide brändid Ostmine ja eelistus (% nendest, kes ostavad mahla, n=440) EELISTAB KÕIGE ENAM 106
Karastusjoogid Tarbijauuringu tulemused
Karastusjoogid Ostmissagedus kõik vastajad (n=505) 108
Karastusjoogid Ostmissagedus – soo, vanuse ja sissetuleku lõikes (rublad) 109 korda nädalas
Karastusjookide brändid Spontaanne tuntus (% nendest, kes ostavad karastusjooke, n=458) 110
Karastusjookide brändid Ostmine ja eelistus (% nendest, kes ostavad karastusjooke, n=458) EELISTAB KÕIGE ENAM 111
Konservid ja valmistoidud Peamised tootjad, hulgimüüjad ja importijad
Konservid Turumahud n Peterburis on konserveeritud toiduainete tootmine märgatavalt kasvanud ning kohalike tootjate konkurentsivõime tugevnenud. Peamised riskid on seotud võimaliku tooraine ja teenuste hinnatõusuga, mis on lähiperspektiivis siiski vähetõenäoline. n Perioodil jaanuar-mai 2006. a. toodeti Peterburis 15. 7 tuh. tonni kalatooteid (s. h. kalakonservid), mis moodustas 14. 1 mlj. tinglikku konservipurki. Andmed muu konservtoodangu kohta puuduvad. Samuti puuduvad ametlikud andmed valmistoitude osas. Allikas: Riigistatistika Föderaalne Amet (Федеральная служба государственной статистики Петростат). *tinglik purk = 350 g 113
Konservid ja valmistoidud Hinnad Keskmised jaehinnad konservidele ja valmistoitudele 2006 aasta augustis olid järgmised: Allikas: hinnavaatlus neljas Peterburi jaekaubandusettevõttes: O’KEY, Perekrestok, Lenta, Diksi Kõik hinnavaatluse tulemused on esitatud eraldi Excel- failis 114
Konservtooted Tootjad n Peterburi konservtoodete turg on jaotatud järgnevalt: «РОК-1» – 34%, «Viciunai Group» – 30%, «Меридиан» – 17%, «Балтимор-Нева» – 18%, hiina tootjad – 5%. Antud informatsioon pärineb ettevõtete avalikest pressiteadetest ja erineb oluliselt Riigistatistika Föderaalse Ameti «Петростат» andmetest, kuna paljud juriidilised isikud kas viivitavad info edastamisega statistikaametisse (eiravad seda üldse) või ei kuulu Peterburi jurisdiktsiooni alla ja ei avaldu statistikanumbrites. Selle tagajärjel ei sisalda alljärgnev tabel «Viciunai Group» ja «Меридиан» müügiandmeid. Suurimad konservtoodete tootjad/töötlejad* ja nende müügimahud. Arvestatud suurimad - käibega üle 30 000 $ kuus n Enamuse oma toodangust realiseerivad turuliidrid läbi erinevate hulgimüüjate, mis ei ole spetsialiseerunud konservtoodete müügile (viimaseid ei olegi). 10%-20% toodangust läheb otse jaekettidesse. Ligikaudu 20% toodangust tarnitakse riigiasutustesse. 115 * Ettevõtete rekvisiidid on toodud lisatud failis “Contacts. xls”
Konservtooted Import I Imporditavad tooted ja nende osakaal impordis Imporditavad tooted ja ja nende impordimahud Impordi päritolumaad Allikas: Riigistatistika Föderaalne Amet (Федеральная служба государственной статистики Петростат). 116
Konservtooted Import II Suurimad konservtoodete importijad* ja nende impordimahud Impordidünaamika * Ettevõtete rekvisiidid on toodud lisatud failis “Contacts. xls” jaan veebr märts aprill mai juuni juuli august sept okt nov dets 117 Allikas: Riigistatistika Föderaalne Amet (Федеральная служба государственной статистики Петростат).
Valmistoidud Tarbijauuringu tulemused
Valmistoidud Ostmissagedus – kõik vastajad (n=505) 119
Valmistoidud Ostmissagedus – soo, vanuse ja sissetuleku lõikes 120 korda nädalas
Maitseained Tarbijauuringu tulemused
Maitseainete ostmine ja hinnad kõik vastajad (n=505) Keskmised jaehinnad maitseainetele 2006 aasta augustis olid järgmised: Allikas: hinnavaatlus neljas Peterburi jaekaubandusettevõttes: O’KEY, Perekrestok, Lenta, Diksi 122
Maitseainete brändid Spontaanne tuntus (% nendest, kes ostavad maitseaineid, n=348) Avalik statistika maitseaineid ei kajasta. Mõned ettevõtetelt saadud või meediast leitud faktid turu kohta: 90 -te alguses Läti firma «Planta» hakkas tarnima Peterburi oma pakendatud toodangut, kuid päris lühikese ajaga läks ta tooraine tarnimise ja kohapeal pakendamisele üle. Sama teed pidi liikusid ka Leedu Saldea ja Kamis ning Poola Cikoriya. Praegu turul tegutsevad Poola Galeo ja Soome Paulig (Santa Maria) kaaluvad samuti enda tootmisettevõtete organiseerimist Peterburis. 123
Maitseainete brändid Ostmine ja eelistus (% nendest, kes ostavad maitseaineid, n=348) 124
Alkohoolsed joogid (v. a. õlu) Peamised tootjad, hulgimüüjad ja importijad
Alkohoolsed joogid (va õlu) Turumahud, hinnad n Igasugune alkoholiga seonduv tegevus kuulub litsentseerimisele. n 2006. aastal on alkoholituru seisu mõjutanud niisugused märkimisväärsed sündmused nagu Moldaavia ja Gruusia alkoholitoodete impordi keeld, aktsiisimärkide ümbervahetamisprotsess ja selle venimine. n 2005. aasta jooksul müüdi Peterburis alkoholitooteid 13 504. 6 miljoni rubla eest, mis on 25% rohkem kui eelmisel aastal. n Perioodil jaanuar-mai 2006 toodeti Sankt Peterburis: 1. 9 mlj. dkl viina ja viinatooteid, 107. 1 tuh. dkl konjakit, 419. 2 tuh. dkl viinamarjaveini, 459, 7 tuh. dkl šampanjat ja vahuveini. Allikas: Riigistatistika Föderaalne Amet (Федеральная служба государственной статистики Петростат). Keskmised hinnad alkoholile (v. a. õlu) 2006 aasta augustis olid järgmised: Allikas: hinnavaatlus neljas Peterburi jaekaubandusettevõttes: O’KEY, Perekrestok, Lenta, Diksi Kõik hinnavaatluse tulemused on esitatud eraldi Excel- failis 126
Alkohoolsed joogid (v. a. õlu) Tootjad n Turu kujundajateks on kolm ettevõtet – «Ливиз» , «Дагвино» , «Игристые вина» , kes kokku hõlmavad üle 80% Peterburi alkoholiturust. «Ливиз» ja «Дагвино» toodavad erinevaid alkoholisorte, «Игристые вина» loetakse üheks Venemaa suurimaks vahuveinide tootjaks (bränd «Советское Шампанское» ja muud). Suurimad alkoholitoodete tootjad* ja nende müügimahud. Arvestatud suurimad - käibega üle 30 000 $ kuus Alkoholitootjad* ja nende turuosad. Arvestatud suurimad - käibega üle 30 000 $ kuus 127 * Ettevõtete rekvisiidid on toodud lisatud failis “Contacts. xls”
Alkohoolsed joogid (v. a. õlu) Hulgimüük n Sellised firmad nagu «Ливиз» , «Дагвино» , «Игристые вина» omavad Peterburis firmapoode või -osakondi suuremates kauplustes - sellisel moel realiseeritakse umbes kolmandik toodangust. Ligikaudu 10% toodangust läheb otse jaekaubandusse (mitte firma enda poed-osakonnad), ülejäänud (ca 60%) – läbi hulgioperaatorite. n Firma «Мозель» spetsialiseerub Euroopas toodetud veinide müügile, olles samal ajal ka suurimaks alkoholi importijaks Peterburis. «Шампанские вина» realiseerib «Игристые вина» toodangut, samuti tegeleb impordiga. Suurimad alkoholitoodete hulgimüüjad* ja nende müügimahud. Arvestatud suurimad - käibega üle 30 000 $ kuus 128 * Ettevõtete rekvisiidid on toodud lisatud failis “Contacts. xls”
Alkohoolsed joogid (v. a. õlu) Import I Imporditavad tooted ja nende osakaal impordis Imporditavad tooted ja ja nende impordimahud 2006 a. import keelatud Impordi päritolumaa (2005) Allikas: Riigistatistika Föderaalne Amet (Федеральная служба государственной статистики Петростат). 129
Alkohoolsed joogid (v. a. õlu) Import II Suurimad alkoholi importijad* ja nende impordimahud Impordidünaamika * Ettevõtete rekvisiidid on toodud lisatud failis “Contacts. xls” jaan veebr märts aprill mai juuni juuli august sept okt nov dets 130 Allikas: Riigistatistika Föderaalne Amet (Федеральная служба государственной статистики Петростат).
Õlu Turusituatsioon, peamised tegijad, import
Õlu Turumahud n Õllepruulimine on tänapäeval üks kõige dünaamilisemalt arenev majandusharu Venemaal. Õlle tarbimine 1 inimese kohta kasvab pidevalt – 2000. aastal moodustas see ligikaudu 38 liitrit, 2002. aastal aga juba ligikaudu 53 liitrit. Kõige enam tarbivad õlut Moskva ja Peterburi elanikud – vastavalt 89 ja 97 liitrit inimese kohta. Samal ajal Ida-Euroopas see näitaja ületab 80 liitrit inimese kohta (näiteks Saksamaal aga - 122 liitrit, Taanis – 101 liitrit inimese kohta), mis tähendab, et Venemaal on selles osas veel piisavalt reservi. n Tarbijad muutuvad üha enam nõudlikuks õlle kvaliteedi (maitse, vaht, värv, läbipaistvus), välise kujunduse (pudeli originaalsus, etikett, kork) ning brändi mainekuse osas. Lõpptarbijate eelistuste analüüs viitab odava õlle segmendi kahanemisele ning keskmise, kallima ja eksklusiivsema õlle segmentide kasvule. n Venemaal on kehtestatud piirangud õllereklaamile. n Venemaa tootmis- ja realiseerimisturg kasvab jätkuvalt, samas kasvutempo langeb. Selline olukord peaks turuanalüütikute prognooside kohaselt säilima lähema 2 -3 aasta jooksul. n 2003. aastal tootsid Venemaa õlletehased 75, 5 miljonit gallonit õlut. Aastaga 2002 võrreldes kasvas õlle tootmine Venemaal 7, 5% võrra. n 2005. aastal toodeti Sankt Peterburis 87. 6 miljonit dkl õlut. n Perioodil jaanuar-mai 2006 toodeti Sankt Peterburis 59 mlj. dkl õlut. n 2004. aastal moodustas õllemüük Venemaal (arvestades importi ja eksporti) 82, 2 miljonit gallonit. 2005. aasta õlle turumahtu hinnatakse 4, 5% võrra kõrgemaks kui 2004. aastal. 2005. aastal moodustas eksport 1, 7 miljonit gallonit. Allikas: Riigistatistika Föderaalne Amet (Федеральная служба осударственной статистики Петростат). 132
Õlu Hinnad Keskmised hinnad õllele 2006 aasta augustis olid järgmised: Allikas: hinnavaatlus neljas Peterburi jaekaubandusettevõttes: O’KEY, Perekrestok, Lenta, Diksi Kõik hinnavaatluse tulemused on esitatud eraldi Excel- failis 133
Õlu Tootjad n Õlletootja Baltika on üldtunnustatud liider Venemaal. Oma eksisteerimisaja jooksul on Baltika õlletootmine kasvanud 83 korda - 0, 24 miljonilt gallonilt 1991. aastal kuni 19 miljoni gallonini 2004. aastal. n 2005. aastal oli Baltika turuosa Venemaa õlleturul 24, 1%. 2005. aastal eksportis ettevõte 1, 4 miljonit gallonit õlut, mis on 23% rohkem kui 2004 aastal. Eksport moodustas 6% kogumüügist. 2006. aasta I pool näitab mõningat aktsentide nihkumist Baltikas – turuosa langust siseturul ning ekspordi kasvu. n Peamiste õllepruulijate* tootmisnäitajate analüüs näitab turuosade ümberjaotumist – turul toimub ettevõtete konsolideerumine – «Heineken» , «Sun Interbrew» ja Efes olid 2005. aastal selle protsessi kõige aktiivsemateks osalejateks. n Kuna õlleturg on jõudmas küllastusfaasi ning peaaegu kõik turusegmendid on tegijate vahel ära jagatud, tundub uute tegijate tekkimine vähetõenäoline (see eeldaks väga suuri investeeringuid). n Peterburi õlleturg jaguneb järgnevate tegijate vahel (2005. aasta): Baltika – 24, 1%, «Sun Interbrew» – 19, 4%, ООО «Пивоварня Хейнекен» – 13, 7%, ЗАО «Московский пиво-безалкогольный комбинат ОЧАКОВО» – 5, 4%, «Москва-Эфес» – 6, 8%, ОАО ПК "Красный Восток" – 5, 3%. Antud informatsioon pärineb ettevõtete avalikest pressiteadetest ja oluliselt erineb Riigistatistika Föderaalse Ameti «Петростат» andmetest, kuna paljud juriidilised isikud kas viivitavad info edastamisega statistikaametisse (või eiravad seda üldse) või ei kuulu Peterburi jurisdiktsiooni alla ja ei avaldu statistikanumbrites. Sellest lähtuvalt ei sisalda järgnev tabel «Sun Interbrew» , ЗАО «Московский пиво-безалкогольный комбинат ОЧАКОВО» , «Москва. Эфес» ja ОАО ПК "Красный Восток" müügiandmeid. * Ettevõtete rekvisiidid on toodud lisatud failis “Contacts. xls” 134
Õlu Tootjad, müügilogistika Suurimad õlletootjad* ja nende müügimahud. Arvestatud suurimad - käibega üle 30 000 $ kuus Müügilogistika n Baltika korraldab igal aastal konkursi ettevõte toodangu kokkuostja koha saamiseks. Tavaliselt valib Baltika paarkümmend kokkuostjat ja need valitud ettevõtted on tugevalt motiveeritud tasuma saadud toodangu eest õigeaegselt, et mitte kaotada oma kokkuostuõigus. Edasi jaotatakse Baltika toodang väiksemate hulgifirmade kaudu. n Enamus Venemaa turul olevates brändidest on esindatud suuremates poodides firmakülmikutega. n Õlletootja «Heineken» realiseerib kogu oma toodangu tütarfirma «ХКС» kaudu. 135 * Ettevõtete rekvisiidid on toodud aruande lõpuosas “Lisad”
Õlu Import I n Importõlu moodustab 2% kogu turust, rahaliselt on see ligi 3 miljonit dollarit (2005). Õlletootmise areng ning kõrgkvaliteetse õlle tootmismahtude suurendamine Venemaa tootjate poolt tõi kaasa nõudluse struktuuri muutuse ja märkimisväärse importtoodangu osa languse. 90 -ndate keskpaigas ulatus importõlle turuosa 40%-ni, 1998 -ks langes see aga 10%-ni. 1998. aasta augustis aset leidnud finantskriis tõi hoogsa importtoodete hinnatõusu ning viis antud toodete turuosa 1998. a. lõpuks 2 -3%-ni. Importõlle osakaalu languste üheks seletuseks on ka paljude välismaa õllebrändide litsentsi alusel tootmine Venemaa tootjate poolt. Suurimad õlle importijad* ja nende impordimahud Allikas: Riigistatistika Föderaalne Amet (Федеральная 136 служба государственной статистики Петростат).
Õlu Import II Impordi päritolumaa ja selle osakaal impordis (2005) Impordidünaamika jaan veebr märts aprill mai juuni juuli august sept okt nov dets Allikas: Riigistatistika Föderaalne Amet (Федеральная служба государственной статистики Петростат). 137
Alkohoolsed joogid k. a. õlu Tarbijauuringu tulemused
Alkohoolsed joogid Ostmissagedus – kõik vastajad (n=505) 139
Alkohoolsed joogid Ostmissagedus – soo, vanuse ja sissetuleku lõikes 140
Alkoholijookide brändid Spontaanne tuntus (% kõigist vastajatest, n=505) Õlletootja Kange alkoholi tootja Õllebränd Viinabränd 141
Importõlle brändid Spontaanne tuntus (% kõigist vastajatest, n=505) 142
Õlle kanguse-eelistus (% nendest, kes ostavad õlut, n=356) (rublad) 143
Õlle pakendi-eelistus (% nendest, kes ostavad õlut, n=356) (rublad) 144
Õlle pakendi suuruse eelistus (% nendest, kes ostavad õlut, n=356) (rublad) 145
Mitu 0, 5 l pudelit õlut ostetakse korraga? (% nendest, kes ostavad õlut, n=356) Keskmine 0, 5 l pudelite arv Need, kes ostavad õlut, n=356 146
Kokkuvõte ja järeldused
Kokkuvõte ja järeldused Toiduaineteturu üldine hetkeolukord ja arengutendentsid n Alates 2003. aastast on Peterburi toiduainete turul märgata kasvu aeglustumist. 2005. aastat tajutakse pöördeaastana, kuna kohaliku tööstuse ja importijate esindajad täheldavad turu küllastumise märke paljudes tootegruppides. See aga tähendab, et peamiseks eesmärgiks kujuneb mitte tootmismahtude suurendamine, vaid toodangu turustamisele uute võimaluste leidmine. Ühe võimalusena nähakse konsolideerimist - oma tooteharu väiksemate tegijate allaneelamist liiderettevõtete poolt ja/või suuremate ettevõtete ühinemist. n Peterburi toiduainete turul on küllaltki agressiivne konkurentsikeskkond. Ühelt poolt kujundavad seda suured kohalikud tootjad, teiselt poolt kiiresti kasvavad jaekaubandusketid. Nii suured tarnijad kui ka kaubandusketid kasutavad karmi poliitikat, et kunstliku selektsiooni abil piiritleda konkurentide loetelu. See viib aga väiksema- ja keskmise tarnemahuga ning kitsa sortimendiga ettevõtete kadumiseni. n Nii nagu Eestis, on ka Peterburis üha tugevnemas suuremate kaubanduskettide diktaat. Peterburis tähendab see tarnijatele oma toodangu müüki tasuvuse miinimumpiiril. Tarnijaid/hankijad peavad võtma lisakohustusi, näiteks maksma nn. “sissepääsuboonust”, “toote edendamise maksu” ning lisaks tuleb tarnijatel taluda maksete pikaajalisi viivitusi, mis sisuliselt tähendab jaekettidele tasuta krediidi andmist. Kui antud poliitika ei leia tõsist vastupanu tarnijate/tootmise esindajate poolt või riigi poolt, siis sisenemine sellisele turule muutub võimalikuks vaid dumpingu, s. t. “plaanilise kahjumi” arvelt. n Üheks suureks probleemiks turule sisenemisel loetakse Vene bürokraatiat. Soovituseks on leida vene turul endale partner, kes aitaks kõikides reeglites ja takistustes orienteeruda. 148
Kokkuvõte ja järeldused Olukord ja perspektiivid erinevates toiduainete sektorites I n Kõikides vaatluse all tootegruppides domineerib kodumaine toodang – kas Peterburi/selle regiooni, Loode Venemaa või Moskva oma. Sõltuvalt sektorist on Venemaa tootjate turuosa hinnanguliselt 70%-st kuni 98%-ni. n Eriti tugevas ülekaalus on kohalik toodang piima-, liha-, leivatoodete, maiustuste, kangemate alkohoolsete jookide segmentides. n Need sektorid, mis omavad linnas või oblastis tugevaid kohalikke tootjaid, on sisenemiseks keerulised. Turuanalüütikute hinnangul omavad tulevikupotentsiaali põhiliselt kõrgema klassi, eliit- või eksootilisemad tooted - nn madala ning keskklassi segmendid on juba küllastunud. n Vaadeldes erinevaid tootegruppe eraldi: n PIIMATOOTED n Turg on väga tugevalt lokaalne, domineerivad kohalikud tootjad. n Kõige populaarsemad piimatooted on piim, keefir ja juust. Juust on suurima ostjaskonnaga toode – 96%. n Kuigi eesti piimatooted omavad Peterburi elanike seas head mainet (parimat võrreldes teiste toodetega), tundub turg sisenemiseks väga raske. Potentsiaalseimad tooterühmad on juust (seda ei toodeta Peterburis) ja koorevõi. Samas juustuturgu “hoiab” üsna edukalt hetkel Valio, omades Peterburis oma Venemaa nn impordikeskust. 149
Kokkuvõte ja järeldused Olukord ja perspektiivid erinevates toiduainete sektorites II n LIHATOOTED n Turgu jagavad omavahel tugevad Peterburi kohalikud ning Moskva “sissekirjutusega” ettevõtted. Ettevõtete endi hinnangutel on 2005. aastal turg jõudnud küllastumisfaasi, mis teeb lihaturule sisenemise raskeks ning eeldab suuri investeeringuid. n Peaaegu 100% valmis- ja poolvalmislihatoodangust (mille tooraine imporditakse enamikel juhtudel välismaalt) on kodumaise päritoluga – importlihatoodete osakaal on väga väike. n Tarbijate seas on populaarsemateks lihatoodeteks värske linnuliha, viinerid, vorstitooted (keedu-, suitsuvorstid) ning traditsiooniliselt pelmeenid. n Ligi kolmandik Peterburi tarbijatest usaldab eesti lihatooteid. n LEIVA- ja PAGARITOOTED n Turul tegutsevad väga tugevad kohalikud ettevõtted. Turuliidriks on Fazer-gruppi kuuluv «Хлебный дом» (käibega üle 85 miljoni dollari) n Suund on kallimatele ning pikema säilivusajaga ja selle tulemusel enam tulutoovatele toodetele. Potentsiaali leidub “eksootilisemate” toodete (näiteks huvitava täidisega-lisandiga või aromatiseeritud saiakesed) osas. 150
Kokkuvõte ja järeldused Olukord ja perspektiivid erinevates toiduainete sektorites III n MAIUSTUSED n Peterburi maiustuste turg elab karmi konkurentsi tingimustes – ühelt poolt on väga tugevad kohalikud tootjad - näiteks «Кондитерская фабрика им. Крупской» (nn “rahvabränd”), on oma populaarsuse poolest tarbijate seas võrreldav meie Kalev-iga, teiselt poolt on tugevad tegijad üldtunnustatud rahvusvahelised firmad (Mars, Nestle jms. ) n Samas ei ole Peterburi turul maiustuste tootjat, mis domineeriks kõikides turusegmentides - turg on tugevalt fragmenteeritud, turul on palju konkurente nii Venemaalt, Valgevenest kui Ukrainast. n Tarbijate sissetuleku kasv soosib kallimate (premium šokolaaditoodete) toodete turu kasvu. n Kõige “avatum” tundub olevat küpsiste turg – kuigi seal eksisteerivad tugevad tegijad, kuulub ligi 60% turust siiski kas väiksematele, “suvalistele” või välisettevõtetele (enamasti Ukrainast). n Arvestades Peterburi tarbijate head suhtumist eesti maiustustesse (34% usaldab) ning turu fragmenteeritust tundub maiustuste turg oluliselt potentsiaalsem eesti toodetele kui näiteks piima- või lihatoodete turud. n Suurima ostjaskonnaga tooterühmad on šokolaaditahvlid ja -kommid ning küpsised. n JÄÄTIS n Peterburis toodetakse tunduvalt rohkem jäätist, kui linn on võimeline ära tarbima. Sellega võib seletada märkimisväärset jäätise ekspordi teistesse Venemaa regioonidesse ja väljapoole riiki ning impordi pea täieliku puudumist. 2006. aasta esimese kuu jooksul ei olnud ühtegi jäätise tarnet Peterburi. 151
Kokkuvõte ja järeldused Olukord ja perspektiivid erinevates toiduainete sektorites IV n MAHLAD n Mahlaturg on väga arenenud ja komplitseeritud. On tugevaid kohalikke või Venemaa tootjaid ning turustajaid, samuti on palju importtoodangut (impordimaht üle 60 milj. dollari). n Erinevalt teistest kaubagruppidest “opereerivad” tarbijad mitte tootjatega, vaid konkreetsete brändinimedega. n Spetsialistide väitel ei ole turul täidetud eksootiliste mahlade nišš. n Mahlade ja mahlajookide ostjaskond Peterburis ulatub 80%-ni. n Peterburi tarbijate suhtumine eesti mahlatoodangusse on neutraalne. n KARASTUSJOOGID n Rahvusvahelised ettevõtted Coca Cola ja Pepsi on liidrid. Järgneb Heineken-i gruppi kuuluv Bravo Premium. n Karastusjookide import on peaaegu olematu – kõik rahvusvahelised korporatsioonid omavad tootmist Venemaal. n Tarbijate seas on enam populaarsed pudelivesi ja kali. n Tarbijate suhtumine eesti karastusjookidesse on neutraalne. n KONSERVID JA VALMISTOIDUD n Peamistest tegijatest tahaks märkida Leedu ettevõtet Viciunai Grupp, kes omab Peterburi turul 30%-list turuosa. n Impordimahud on suured ning peamisteks impordiartikliteks on köögi- ja puuviljakonservid ning kalatooted-konservid. n Konserv- ja valmistoodete turgu võib pidada kõige potentsiaalsemaks uute tulijate jaoks. Spetsialistide arvamusel on turg dünaamilises arengus ja ei ole küllastunud. Eriti puudutab see valmis- ja poolvalmistoitu – siin on palju arenguruumi – võrreldes eesti tarbijaga ostavad Peterburi inimesed vähem valmistoitu (salatid, valmisroad, pizzad, purgisalatid ja-supid jne. ) n Peterburi tarbijate hoiak eesti konservide suhtes on positiivne, valmis- ja poolvalmistoidu suhtes aga pigem neutraalne. 152
Kokkuvõte ja järeldused Olukord ja perspektiivid erinevates toiduainete sektorites V n ÕLU n 98% õlleturust kindlustavad kas kohapeal või mujal Venemaal toodetud õlled, kusjuures mitte ainult Venemaa enda brändid, vaid praktiliselt kõik tuntud maailmabrändid (kuni Mehhiko-, Austraalia- ning Brasiilia omadeni). Sellise vahekorra tekkimise peamiseks põhjuseks on kohaliku toodangu hind, mis on importtoodangu omast 2 -4 korda madalam. 2%-ne importõlle turg on “mõeldud” piisavalt rikastele õllesõpradele, keda ei huvita hind - peamine on tarbida toodet enda maitse järgi. n Üldtunnustatud liidriks on õllepruulija Baltika (müügikäive üle miljardi dollarit aastas). Turul toimub ettevõtete konsolideerumine – rahvusvahelised Heineken, Sun Interbrew ja Efes olid 2005. aastal selle protsessi kõige aktiivsemateks osalejateks. n Õlle ostjaskonna suurus Peterburis küünib 60%-ni. Nagu ka Eestiski populaarseim on õlu kangusega kuni 5%. Pakenditüüpidest on eelistatud klaaspudel, pakendi suurustest – 0, 5 l. Korraga ostetakse keskmiselt 2 pooleliitrist pudelit õlut. n Peterburi tarbijate suhtumine eesti õllesse on pigem neutraalne. Rohkem avatud on noored (15 -24 -aastased) ja üle 45 - aastased. n KANGEMAD ALKOHOOLSED JOOGID n Arvestades Venemaa suurt siseturu mahtu, eksisteerib suur garanteeritud nišš kõikide välismaa jookide kategooriate jaoks. Viina jaoks on see nišš väga väike - ligikaudu 2%, kuid näiteks veini turul on tunduvalt rohkem ruumi uuteks importtoodeteks (vastava turunduse olemasolul). n Probleemiks turule sisenemisel võib kujuneda litsentseerimine. n Kangematest alkoholjookidest on Peterburi tarbijate seas kõige populaarsemad viin ja vein. n Peterburi tarbijate suhtumine eesti viina ja teistesse kangemate alkoholikookidesse ei ole hea. Erandiks on eesti liköör (arvatavasti Vana Tallinna mõju NSVL-i aegadest). Rohkem on avatud vanemaealised tarbijad (65 -74 a. ) 153
Kokkuvõte ja järeldused Tarbijate hoiakud n Peterburi tarbijaid ühendab eesti tarbijatega: n suuremate, laia kaubavalikuga kaupluste eelistamine n mugavate ja lihtsalt kasutavate toiduainete eelistamine n kindlate kaubamärkide eelistamine n keskmine avatus uute toodete suhtes n kodumaise päritoluga toodete eelistamine (Peterburis siiski mõnevõrra vähem väljendunud kui Eestis) n Eristub eesti tarbijatest: n tunduvalt madalam hinna – ja sooduskampaaniate tundlikkus: nõusolek väidetega, mis puudutavad odavaima toote või poe eelistamist ning sooduspakkumiste kasutamist on Peterburis tunduvalt madalam kui Eestis. n Peterburlaste suhtumine eesti toiduainetesse on erinev sõltuvalt tooterühmast ja vanusest. n kõige avatumad ollakse eesti piimatoodetele, liköörile, maiustustele, lihatoodetele ja konservidele. See on NSVL-i aegadest päritud kogemuse mõjul - tol ajal olid need eesti tooterühmad Peterburis üsnagi hinnatud. n sama seletus sobib ka faktile, et vanemaealised Peterburi tarbijad on rohkem avatud eesti toodangu suhtes (65 -74 a. ) - see tuleneb suuresti nostalgiatundest. 154
Kokkuvõte ja järeldused Lõpetuseks PETERBURI TOIDUAINETE TURG ON 4 KORDA SUUREM EESTI OMAST JA ON SAMUTI KASVAV. ALATES 2003. AASTAST ON PALJUDE TOOTEKATEGOORIATE MAHULINE KASV AEGLUSTUNUD. TARBIJATE OSTUVÕIME SUURENEMINE ON AGA OLULISELT KASVATANUD KALLIMATE TOIDUKAUPADE TARBIMIST ENAMIKES TOOTEKATEGOORIATES TOIDUAINETETURU KESKKOND ON AGRESSIIVNE - ÜHELT POOT KUJUNDAVAD SEDA KARMIS KONKURENTSIS ELAVAD SUURED KOHALIKUD TOOTJAD/TARNIJAD, TEISELT POOLT KIIRESTI KASVAVAD DIKTAATORLIKU KÄITUMISEGA KAUBANDUSKETID PAREMAD VÕIMALUSED EESTI TOODETELE ON MAIUSTUSTE, KONSERV- JA VALMISTOODETE , PIIMATOODETE JA LIKÖÖRIDE OSAS OLULISELT PARANDAKS KONKUREERIMISVÕIMALUSI KOHAPEALSE TOOTMISÜKSUSE OLEMASOLU (KASVÕI PAKENDAJA NÄOL) 155
Uuringu lisad
Vajalikud dokumendid impordiks
Ettevõte registreerimiseks vajalikud dokumendid Tegevusala ei oma tähtsust juriidilise isiku registreerimisel v. a. spetsiifilised turud (pangad, kindlustusfirmad). Osaühingu (ООО – enam levinud “ОПФ”) registreerimiseks vajalik standardne dokumentide komplekt koosneb järgmistest osistest: n Venemaa Valitsuse poolt kehtestatud vormikohane, esitaja poolt allkirjastatud avaldus riikliku registreerimise kohta. Avalduses kinnitatakse, et esitatud asutamisdokumendid vastavad Vene Föderatsiooni seadusandlusega kehtestatud nõuetele antud organisatsioonilis-õigusliku vormi juriidilise isiku asutamisdokumentide kohta; et asutamisdokumentides ning muudes riikliku registreerimiseks esitatavates dokumentides, riiklikuks registreerimiseks esitatavas avalduses sisalduvad andmed on tõepärased; et juriidilise isiku asustamisel jälgiti antud organisatsioonilisõigusliku vormi juriidilise isiku jaoks kehtestatud korda, s. h. põhikirjakapitali tasumist (kirjutatakse alla direktori poolt ning kinnitatakse notariaalselt) n juriidilise isiku asutamisdokumendid – põhikiri ja asustamisleping (originaalid või notariaalselt kinnitatud koopiad) n väljakirjutus vastava riigi välismaa juriidiliste isikute registrist või muu juriidiliselt võrdne välismaa juriidilise isiku - asutaja juriidilise staatuse tõestus (notariaalselt kinnitatud tõlge) n dokument, mis tõestab uue asustatava ettevõtte juhi volitusi (koosoleku protokoll) n riigilõivu tasumist kinnitav dokument n selleks, et ettevõte nimes kasutada sõnu: “Россия”, “Российский”, “Москва” (Moskva linna territooriumil), on vajalik spetsiaalse komisjoni kinnitus Juriidiliste isikute riiklik registreerimine teostatakse viie kuni seitsme tööpäeva jooksul registreerimisasutusse dokumentide esitamise päevast 158
Tollidokumendid - I 1. Dokumendid, mis tõestavad isikute volitust tollioperatsioonide sooritamiseks; 2. Tollideklaratsioon veo-tollideklaratsiooni (ГТД) vormis, mis on täidetud veo-tollideklaratsiooni täitmisreeglite kohaselt välismaa kaupade deklareerimisel, mida tuuakse Vene Föderatsiooni tolliterritooriumile või mida lastakse välja vabaringlusesse ja/või teistes vormides, kui see on ettenähtud veotollideklaratsiooni normatiivaktidega; 3. Vene Föderatsiooni seadusandlusega vastavuses olevad dokumendid, mis kinnitavad tollideklaratsioonis esitatud isikute õigust teostada tegevust Vene Föderatsiooni territooriumil (sellisteks dokumentideks võivad olla: asustamisdokumendid, filiaali või välismaa juriidilise isiku esinduse akrediteerimistunnistus, juriidilise isiku riikliku registreerimise tunnistus, või füüsilise isiku kui individuaalse ettevõtja riikliku registreerimise tunnistus); 4. Vene Föderatsiooni seadusandlusega vastavuses olevad dokumendid, mis tõendavad tollideklaratsioonis esitatud isikute asetamist maksuorganite arvele; 5. Dokumendid, mis kinnitavad avaldatud andmeid tolliväärtuse kohta: 5. 1. Tarne teostamine ostu-müügi või muu lepingu alusel, kui deklarandi arvates võib rakendada sisseveetava kauba tehingu hinnaga meetodit, deklarant peab esitama järgmised dokumendid: - deklarandi asustamisdokumendid; - leping (contract), kehtivad lisad, täiendused ja muutused; - faktuurarve (invoice) ja panga maksedokumendid (kui arve on makstud) või proforma arve (tingliku väärtusega tehingu jaoks) ning muud makse- ja raamatupidamisdokumendid, mis peegeldavad kauba maksumust; - börsinoteering, kui veetakse sisse börsikaupa; - transpordi/üleveo dokumendid; - kindlustusdokumendid, kui need on olemas, sõltuvalt lepingujärgsetest tarnimistingimustest; - arve transpordikulude eest või transpordikulude kalkulatsioon juhul, kui tehingu hind neid ei sisalda või kui oli esitatud nende kinnipidamine tehingu hinnast; - kaubaveo tollideklaratsiooni ja tolliväärtuse deklaratsiooni koopiad, mis olid võetud vastu lepingu esimese tarne käigus või järgneva tarne käigus, mis toimus peale lisade ja/või lisakokkulepete allakirjutamist, mis mõjutasid esimeses tolliväärtusedeklaratsiooni lehes toodud andmeid, mida esitati esimese tarne ajal (kui ei muutu kauba tollivormistamise koht); - muud dokumendid, mida deklarant loeb vajalikuks esitada, et tõestada avaldatud tolliväärtust. 159
Tollidokumendid -II 5. 2. Tolliväärtuse arvutamisel identsete (samalaadsete) kaupade tehingu hinna meetodil, selleks, et tõestada deklarandi poolt esitatud andmeid tolliväärtuse kohta, esitatakse dokumendid, mis olid esitatud varem meetod 1 kasutamise põhjendatuse kinnituseks, et arvutada vaatlusaluste identsete (samalaadsete) kaupade tolliväärtust, mille tehingu hind oli valitud tolliväärtuse arvutamise aluseks: - kaubaveo tollideklaratsioon ja tolliväärtuse deklaratsioon (vorm ДТС-1); - ostu-müügi leping (contract), ning selle lisad; - faktuurarve (invoice); - panga maksedokumendid (kui arve on makstud), ning muud makse- ja raamatupidamisdokumendid, mis tõestavad kauba maksumust; - transpordi/üleveo dokumendid; - kindlustusdokumendid, kui need on olemas, sõltuvalt lepingujärgsetest tarnimistingimustest; - arve transpordikulude eest või transpordikulude kalkulatsioon juhul, kui tehinguhind neid ei sisalda või kui oli esitatud nende kinnipidamine tehinguhinnast; - tolliläbivaatuse akt, korduva tolliläbivaatuse akt (kui see oli tehtud); - muud dokumendid, mis olid esitatud avaldatud tolliväärtuse tõestamiseks, meetod 1 rakendamisel identsete (samalaadsete) kaupade puhul; 5. 3. Kui määratakse tolliväärtus lahutamisaluse meetodil peab deklarant esitama järgmised dokumendid: - juriidilise isiku asustamisdokumendid, kelle müüdi hinnatavad, identsed või samalaadsed kaubad; - ostu-müügi lepingud (contracts), mille kohaselt olid müüdud hinnatavad, identsed või samalaadsed kaubad Vene Föderatsiooni siseturul; - kehtestatud korra kohaselt vormistatud faktuurarved, esitatud kaupade müügi kohta Vene Föderatsiooni siseturul; - panga maksedokumendid (kui faktuurarved on makstud); - raamatupidamisdokumendid, mis kajastavad sisseveoga- ning realiseerimisega seotud kulusid Vene Föderatsiooni territooriumil; - muud vajalikud dokumendid, mis kinnitavad kaubaühiku hinda ning sellest kinnipeetavaid kulusid 160
Tollidokumendid -III 5. 4. Kui kasutatakse tolliväärtuse arvutamisel väärtuste summeerimise meetodit peab deklarant esitatama järgmised dokumendid: n hinnatavate kaupade tootja raamatupidamise dokumendid, mis sisaldavad andmeid materjalide väärtuse ning kulude kohta, mida tehti seoses tootmisega või transportimisega Vene Föderatsiooni territooriumile ning tulude kohta, mida saadakse sellelaadse tarne tulemusel; n tootja ja/või eksportija raamatupidamise dokumendid, mis sisaldavad andmeid hinnatava kauba tootmisega seotud üldkulude kohta, ning tulude kohta, mida saadakse selliste kaupade tarne tulemusel Venemaale. 5. 5. Kui kasutatakse tolliväärtuse hindamisel reservide meetodit peab deklarandi poolt olema esitatud järgmised dokumendid: n sõltuvalt tolliväärtuse määramise alusest, dokumendid, mis on toodud antud lisa punktides 2 -4; n neutraalsete infoallikate esimese ning vastavate lehekülgede koopiad (koos infoallika nimetuse ning kuupäevaga), mis sisaldavad andmeid hinna kohta, millega müüakse või pakutakse hinnatavate toodetega sama klassi või liigi tooteid maailma turul samal või peaaegu samal ajal, mil teostatakse import Vene Föderatsiooni; väljaanded, mis sisaldavad konkreetse kauba detailset kirjeldust ning selget hinnastruktuuri; väljaantavad või laialisaadetavad ametlikud tootehinnakirjad või firmade kaubanduspakkumised konkreetsete kaupade ja nende hindadega, ning lisaks sellele hindade börsinoteering; n - üüri- või liisingu lepingud sisseveetavate kaupade kohta, mis sisaldavad andmeid maksumuse väljaarvutamiseks; n - kauba hindamisaruanne, mida viis läbi hindamisteenuse valdkonnas volitatud organisatsioon kehtestatud reeglite kohaselt ning vastavalt Vene Föderatsioonis hindamisteenust reguleeriva seadusandlusega; n transporditariif, mis kehtib samal või peaaegu samal ajal, mil teostatakse hinnatavate kaupade import Vene Föderatsiooni n muud dokumendid, mis on vajalikud esitatud andmete kinnitamiseks. 7. Leping (s. h. deklareeritavate kaupadega seotud lisad ja kokkulepped) või väljakirjutus lepingust juhul, kui see sisaldab tollivormistamiseks vajalikke andmeid, kui kaupade siirdumine üle Vene Föderatsiooni piiri või tollirežiimi muutmine teostatakse lepingu täitmise eesmärgil; 8. Kehtestatud korra kohaselt vormistatud import-tehingu pass või tehingu pass, või bartertehingu pass, kui Vene Föderatsiooni seadusandluse kohaselt kauba tollivormistamisel nõutakse vastavate tehingupasside esitamist; 9. Venemaa panga luba välismaal arve avamise või kapitaliliikumisega seotud valuutaoperatsiooni teostamise kohta, kui Venemaa isiku arve on avatud lepingujärgselt välismaal või kui lepingu tingimuste kohaselt on ettenähtud kapitaliliikumisega seotud valuutaoperatsiooni läbiviimine, mille teostamiseks, vastavalt valuutareguleerimist ning valuutakontrolli käsitlevale Vene Föderatsiooni seadusandlusele, on vajalik vastava luba saamine; 161
Tollidokumendid -IV 10. Volitatud organi luba kaupade, tööde, teenuste, intellektuaalse tegevuse tulemuste impordi tähtaja ületamisele; 11. Dokumendid, mis kinnitavad õigust tariifieelistuste ning maksustamise soodustuse saamiseks, mis ei tulene tollideklaratsioonis esitatud tollirežiimi sisust või -tingimustest, kui deklareerivate kaupade suhtes, Vene Föderatsiooni seadusandluse ja/või rahvusvaheliste Vene Föderatsiooni lepingute kohaselt, võimaldatakse soodustusi tollimaksete tasumisel nende siirdumisel üle Vene Föderatsiooni tollipiiri; 12. Eelotsus kaupade klassifitseerimise kohta, vastavalt Venemaa välismajandusliku tegevuse kaubanomenklatuurile “ТН ВЭД России”, või kauba päritolu kohta konkreetsest riigist, kui see on olemas; 13. Load, litsentsid, sertifikaadid ja/või muud volitatud organite poolt väljastatud dokumendid (edaspidi – load), mis on vajalikud kaupade paigutamiseks valitud tollirežiimi alla; 14. Maksedokumendid, mis tõestavad tollimaksude tasumist; 15. Dokumendid, mis tõestavad tollimaksete tasumise garantii esitamist ning muude kohustuste täitmise garantiid Vene Föderatsiooni seadusandlusega sätestatud juhtudel; 16. Transpordi/üleveo dokumendid, mille järgselt teostatakse (või oli teostatud) rahvusvaheline kaupade transport või tollikontrolli all olevate kaupade transport, v. a. juhul, kui kaubad (tollirežiimi toime muutmisel või lõppemisel) ei ületa Vene Föderatsiooni riigipiiri; 17. Tolliorgani luba kauba paigutamiseks valitud tollirežiimi alla, kui Vene Föderatsiooni tolli seadusandluse, Vene Föderatsiooni õigusaktide ning Venemaa Riikliku Tollikomitee (ГТК России) normatiiv-õigusaktide kohaselt, tolliorgani luba kauba paigutamiseks valitud tollirežiimi alla väljastatakse eraldi dokumendina; 18. Eelnev tollideklaratsioon (veo-tollideklaratsioon (ГТД) või muu dokument, mida kasutatakse tollideklaratsioonina), kui kaupade suhtes muudetakse (lõpetatakse) varem valitud tollirežiim; 19. Muud dokumendid ja andmed, mis ei sisaldu käesolevas nimistus, kuid mille esitamine tolliorganitele on nõutud muude Venemaa Riikliku Tollikomitee (ГТК России) normatiiv-õiguslike aktide kohaselt; 162
Tollidokumendid -V 20. Muud isiku poolt valitud dokumendid ja andmed kauba valitud tollirežiimi alla paigutamise eesmärgil; 21. Tollideklaratsiooni juurde kuuluvate dokumentide loetelu; 22. Tolliorgani poolt järelpäritavad dokumendid kirjalikus vormis, kaupade väljastamise teostamiseks vastavalt valitud tollirežiimile (s. h. dokumendid, mis on vajalikud tolliorganite poolt korraldatavaks tollikontrolliks, mille käigus jälgitakse kauba klassifitseerimise õiglust vastavalt Venemaa välismajandusliku tegevuse kaubanomenklatuurile “ТН ВЭД России”, määratakse kauba päritolumaa, tõestatakse keeldude ja piirangute ning intellektuaalomandi objektide eksklusiivõiguste jälgimist). Aktsiisiga maksustatavaid kaupu, näiteks alkoholi, vormistatakse vaid spetsialiseeritud aktsiisitollidel. Alkoholitoodete impordiks-ekspordiks on vajalik litsents. Kaupade tollivormistamine toimub vaid tollimaksete tegeliku laekumise tingimusel, tollivormistamist läbiviiva tolliorgani arvele, v. a. juhud, kui maksjale võimaldatakse maksepikendust või -ajatamist. Muude tollide ja tollipunktide arvetele kantud rahaliste vahendite arvestamist ei peeta võimalikuks. See puudutab tollilõive, aktsiise ning käibemaksu (impordi jaoks). Riigilõivude suurused on erinevate toode jaoks väga erinevad, seega, need ei või olla esitatud täies mahus antud aruandes, kuna iga konkreetse välismajandusliku tegevuse kaubanomenklatuuri (ТН ВЭД) koodile on kehtestatud oma lõiv – uuringu alla sattuvaid koode on 837 tükki. Aktsiisiga maksustatavate kaupade spetsiaalne markeering (alkoholitooted) eeldab peale liimitud aktsiisimärkidega kaupade sissetoomist Venemaa territooriumile. Muude kaupade jaoks tavalised nõuded. Kogu informatsioon import-toodetel ilmtingimata dubleeritakse vene keeles. Kõik toiduained kuuluvad kohustuslikuks sertifitseerimiseks. Vastavuse sertifikaat on kohustuslikuks dokumendiks kaupade impordil Venemaa territooriumile. Veterinaarsertifikaadid on vajalikud vaid liha- ja piimatoodete jaoks. 163
Tarbijauuringu ankeet
Tarbijauuringu ankeet I 165
Tarbijauuringu ankeet -II 166
Tarbijauuringu ankeet-III 167
Tarbijauuringu ankeet -IV 168
Uuringu töörühm ja kontaktandmed Uuringu eri etappides osalesid ja olid vastutavad: Tellijapoolne kontaktisik: Sirje Potisepp Uuringu kava ja aruande koostaja: Tanja Kriger, Aivar Voog, TNS МИЦ Санкт-Петербург Tabeltöötlus: Aivar Felding Graafilised tööd: Maire Nõmmik, Tanja Kriger Kontaktandmed: AS Emor www. emor. ee Telefon: (0) 626 8538 Telefon (üld): (0) 626 8500 Faks: (0) 626 8501 Aadress: Ahtri 12, 6. korrus, 10151 Tallinn 169
Скачать презентацию Peterburi toiduainete turu kirjeldus August september 2006
2976b8a3bc143490012433de015f059c.ppt