Скачать презентацию PERSONAALARVUTI RIISTVARA Arvutiõpetus 10 klass Kakskeelse õpetamiseks materjalid Скачать презентацию PERSONAALARVUTI RIISTVARA Arvutiõpetus 10 klass Kakskeelse õpetamiseks materjalid

20662a8632762df248981e422409a013.ppt

  • Количество слайдов: 33

PERSONAALARVUTI RIISTVARA Arvutiõpetus 10. klass Kakskeelse õpetamiseks materjalid Koostaja: Elena Vinogradova Tallinna Mustamäe Reaalgümnaasium PERSONAALARVUTI RIISTVARA Arvutiõpetus 10. klass Kakskeelse õpetamiseks materjalid Koostaja: Elena Vinogradova Tallinna Mustamäe Reaalgümnaasium 2006. a.

KUVAR • Kineskoopkuvar (CRT) • Vedelkristallkuvar (LCD) Kuvareid iseloomustava näitajad on: • Eraldusvõime (resolution), KUVAR • Kineskoopkuvar (CRT) • Vedelkristallkuvar (LCD) Kuvareid iseloomustava näitajad on: • Eraldusvõime (resolution), näiteks 800 x 600, 1024 x 768 jne • Kujutatavale värvuste arv näitab mitut erinevad värvitoonid saavad programmid üheaegselt ekraanil kujutada. Näiteks 32 tuhat värvust, või miljoneid värvusi. • Kujutise uuendamise sagedus näitab mitu korda sekundis uuendatakse ekraanil olevat kujutist. Sagedust mõõdetakse hertsides (Hz). • Ekraani diagonaal, näiteks 17``, 21``

Ülesanne 1 Tootja Diag Heledu Kontra onaal s st Reage Lahutu Mõõtm erimisa võime Ülesanne 1 Tootja Diag Heledu Kontra onaal s st Reage Lahutu Mõõtm erimisa võime ed eg Samsung 21'' 8 ms 300 cd/m² 900: 1 1600× 1200 px Kaal 47× 46, 8, 8 6× 22, 8 kg cm Hind 10999. -

SISEND- JA VÄLJUNDSEADMED Parem nupp • HIIR Vasak nupp Kerimisrull MIDA HIIREGA TEHA SAAB? SISEND- JA VÄLJUNDSEADMED Parem nupp • HIIR Vasak nupp Kerimisrull MIDA HIIREGA TEHA SAAB? Hiire vasaku nupu vajutus ehk klõps tähendab ekraanil oleva objekti valikut (näiteks kohta tekstis, mida kavatsed parandada). Klõpsu abil avatakse menüü ja minnakse Internettis uuele leheküljele. Hiirega on võimalik joonistada, teksti kerida, programmi küsimustele vastuseid valida ja palju muud teha.

 • KLAVIATUUR Enter - sisestusklahv • KLAVIATUUR Enter - sisestusklahv

http: //www. arvutiweb. ee/index. php http: //www. arvutiweb. ee/index. php

Kümnendsõrmesüsteemi järgi on igal sõrmel klahvistikus oma kindel piirkond. Sisestamisele asudes asetage sõrmed klaviatuuri Kümnendsõrmesüsteemi järgi on igal sõrmel klahvistikus oma kindel piirkond. Sisestamisele asudes asetage sõrmed klaviatuuri keskmisele klahvireale vastavalt järgmisele skeemile: See on sõrmede lähteasend. Mõlemad pöidlad tuleb hoida tühikuklahvi kohal. Pärast mõne teise klahvirea klahvile vajutamist peab sõrm siirduma kohe lähteasendisse tagasi. Sarnaselt toimub ka numbrite sisestamine numbriklahvistikust. Sel juhul on parema käe sõrmede lähteasend järgmine.

 • PRINTER – Maatriksprinter (nõelprinter) – Tindiprinter – Laserprinter (hea trükkikvaliteed) • SKANNER • PRINTER – Maatriksprinter (nõelprinter) – Tindiprinter – Laserprinter (hea trükkikvaliteed) • SKANNER (skänner) • DIGIKAAMERA, Veebikaamera • FAKS ja selle edasiarendused

PÕHIPLOKK PÕHIPLOKK

KORPUS • Korpusel on täita mitu tähtsat rolli. Ta kaitseb enda sisemuses peituvaid komponente KORPUS • Korpusel on täita mitu tähtsat rolli. Ta kaitseb enda sisemuses peituvaid komponente nii staatilise elektri kui ka füüsiliste vigastuste eest. Samuti vähendab korralik korpus enda sisemuses olevate seadmete võimalikku müra, kaitstes seega ka väliskeskkonda ja selles viibivat kasutajat. Raske on leida head korpust, mis oleks samas ka odav. Korpuse hankimisel peaks silmas pidama järgmisi asju: Kas ta on füüsiliselt küllalt tugev. Kas ta on piisavalt suur, mahutamaks kõiki neid komponente, mis sa sinna sisse soovid panna. Kas peale komponentide paigaldamist on neile kerge ligi pääseda? Kas ta on piisavalt kena, et sa teda ka teistele julged näidata? Millist tüüpi emaplaate on temasse võimalik paigutada (ATX või muu).

Korpuste liigid: full-tower mid-tower mini-tower desktop Arvutikorpuste ja toiteplokkide standarditest lähemalt vaata: http: //www. Korpuste liigid: full-tower mid-tower mini-tower desktop Arvutikorpuste ja toiteplokkide standarditest lähemalt vaata: http: //www. formfactors. org

Korpusel paiknevad tulukesed ja muud vidinad. • Kõvaketta aktiivsuse näidik • Kiiruse indikaator • Korpusel paiknevad tulukesed ja muud vidinad. • Kõvaketta aktiivsuse näidik • Kiiruse indikaator • Toitelüliti • Alglaadimisnupp

Toiteplokk Toiteploki ülesandeks on arvuti toitmine vajalike parameetritega toitepingega. Kuigi Elektroonikaseadmed tarbivad madalapingelist voolu, Toiteplokk Toiteploki ülesandeks on arvuti toitmine vajalike parameetritega toitepingega. Kuigi Elektroonikaseadmed tarbivad madalapingelist voolu, tuleb meeles pidada, et toiteplokis (ja veel võib olla mõnes seadmes) on kasutusel needsamad 220 volti, mis sõrmega katsudes on vähemalt ebamugav, kui mitte surmav. Seega ettevaatust! Enne toite sisselülitamist tuleks kindlasti arvuti juhendist kontrollida millisele toitepingele arvuti on mõeldud. Vastasel korral võib saada suurte, kuid kallihinnaliste suitsupilvede omanikuks, kui arvuti on lülitatud pingele 110 või 127 volti. Enamik kaasaegseid arvuteid võimaldab töötada nii 110 kui ka 220 voldise pingega, kuid võib-olla on vaja teha ümberlülitus või toitejuhe teisiti ühendada.

Ülesanne 2 • Koosta referaat seadmete eest. Kasuta infot portallist http: //www. hardwareportal. ru/ Ülesanne 2 • Koosta referaat seadmete eest. Kasuta infot portallist http: //www. hardwareportal. ru/

ANDMEKANDJAD • KÕVAKETTAS Personaalarvutitel on tänapäeval kasutusel põhiliselt kaks kõvaketaste (ja ka CDROM-i lugejate ANDMEKANDJAD • KÕVAKETTAS Personaalarvutitel on tänapäeval kasutusel põhiliselt kaks kõvaketaste (ja ka CDROM-i lugejate ning mõnede teiste välisseadmete) liideste standardit SCSI ja IDE (ehk ATA). Neist esimene on universaalsem ja üldjuhul kiirem, olles laialdaselt kasutusel ka väljaspool PC-de ja üldse personaalarvutite maailma.

DISKETISEADE (FDD) Toitejuhtme otsik 3, 5 tollisel seadmel Andmekaabel DISKETISEADE (FDD) Toitejuhtme otsik 3, 5 tollisel seadmel Andmekaabel

Magnetketas andmekandjad ZIP seade: Keskmine pöördumisaeg 29 ms pidev andmeedastuskiirus kuni 11, 2 Mbit/s Magnetketas andmekandjad ZIP seade: Keskmine pöördumisaeg 29 ms pidev andmeedastuskiirus kuni 11, 2 Mbit/s tüüpiline läbilaskevõime 26, 7 Mbit/sek pöörlemiskiirus (RPM) 2941 pööret minutis keskmine lugemise alustamise/ lõpeatamise 3 sek aeg ZIP meedia mahutavus 100 MB meedia eluiga 10 aastat MTBF 100 000 tundi

Striimer • Striimer on kassettmagnetofoni taoline seade suurte infohulkade säilitamiseks ja ülekandmiseks ühest arvutist Striimer • Striimer on kassettmagnetofoni taoline seade suurte infohulkade säilitamiseks ja ülekandmiseks ühest arvutist teise. Striimer kasutab lindikassette, mis on täiesti sarnased laiatarbe kassettmagnetofonide kassettidele, kuid lint on kvaliteetsem. Ühele kassetile mahub 60 -300 Mb informatsiooni.

Magnet-optiline ketas • MO-ketas meenutab tavalist 3, 5 -tollist disketti, olles sellest umbes kaks Magnet-optiline ketas • MO-ketas meenutab tavalist 3, 5 -tollist disketti, olles sellest umbes kaks korda paksem, muudelt mõõtmetelt aga sama. Ta mahutab standardselt 230 MB. MO-ketta lugemiseks vajalik seade mahub arvutis samasse avasse, kuhu sama suur disketiseadegi. Toodetakse ka õhemaid MO-kettaseadmeid, mis sobivad Notebook'ide korpusesse. Levinud on ka välised seadmed, mida on lihtne tõsta ühe arvuti küljest teise juurde. • Andmete säilitamine MO-ketastel on mugav. Kettalt lugemine on praktiliselt sama kiire kui kõvaketta korral, kirjutamine umbes kolm- neli korda aeglasem. See tähendab, et mingi dokumendi lugemiseks ja sellel pisiparanduste tegemiseks pole vajadust faili lahti pakkida, kõvakettale ega sealt tagasi kopeerida. Kui andmeid salvestatakse iga päev suures koguses ja ootamatult võib tulla vajadus mingi eelmise perioodi andmeid kontrollida, on sellise salvestamisviisi kasutamine väga mugav.

CD-ROM ja CD-R/RW CD on digitaalne andmekandja, temal olevaid andmeid võib kujutada kui nullide CD-ROM ja CD-R/RW CD on digitaalne andmekandja, temal olevaid andmeid võib kujutada kui nullide ja ühtede jada. Standardne CD mahutab endal 74 minutit audio CD muusikat. Mittestandardse lahendusena pakutakse ka CD-sid, mis mahutavad rohkem kui 80 minutit. Tavaline CD-ROM (Compact Disc. Read Only Memory) mahutab 650 MB, kuid tegelik mahutavus sõltub kasutatavast CD formaadist. Nagu ingliskeelne nimigi (read only) ütleb, on seda tüüpi plaadid mõeldud ainult neil oleva info lugemiseks, mitte kirjutamiseks.

Laserplaadi läbilõige CD ja DVD võrdlus CD DVD Diameeter 120 mm, 80 mm Paksus Laserplaadi läbilõige CD ja DVD võrdlus CD DVD Diameeter 120 mm, 80 mm Paksus 1, 2 mm Radade tihedus 1, 6 nm 0, 74 nm Lohkude min. pikkus 0, 834 nm 0, 4 nm Laseri lainepikkus 780 nm (infrapunane) 635 -655 nm (punane) Konstantne vookiirus 1, 2 m/s 3, 49 m/s Andmetega kihte 1 1, 2 Andmetega plaadipooli 1 1, 2 Maht 650 MB 4, 7 GB-17 GB andmeedastuskiirus (1 x) 153, 6 k. B/s 1, 385 MB/s

EMAPLAAT ? ? http: //indigo. intel. com/mbsg/default. aspx ? ? EMAPLAAT ? ? http: //indigo. intel. com/mbsg/default. aspx ? ?

1. Protsessori pesa (socket) Siintoodu on mõeldud 370 kontaktjalaga protsessoritele (Socket 370, Pentium III 1. Protsessori pesa (socket) Siintoodu on mõeldud 370 kontaktjalaga protsessoritele (Socket 370, Pentium III ja Celeron) Mälumoodulid (vt ka Mälu) 2. Mälukiip, milles asub emaplaadi püsimälu, nn. RO (Read Only Memory)- selles sisalduvad käsud mis arvutile käivitamise ajal hinge sisse puhuvad 2 a ja 2 b - mälukiibid, mis juhivad emaplaadi nn. põhja ja lõunasilla (north ja south bridge) tööd. 3. Pesad muutmälu, nn. RAM (Random Access Memory) kiipide jaoks- selles asuvad töödeldavad andmed arvuti töö ajal. Pesad laiendkaartide jaoks - erinevad pesad on erineva andmeedastuskiirusega. 4. AGP - kiire ühendus, tavaliselt kasutatakse videokaardi jaoks 5. PCI - väiksemat kiirust nõudvate laiendkaartide, nt. helikaart, sisemine modem, võrgukaart, TV ja raadiokaart, 6. ISA - aeglane ühendus, vajalik vanemate seadmete ühendamiseks. Uutel emaplaatidel selliseid siine enam pole 7. Kettaseadmete pistikupesad. Suuremad on nn. IDE (IDE 1 ja IDE 2) pesad kõvaketaste ( ja CD- seadmete jaoks, väiksem disketiseadme ühendamiseks. 8. Kontaktid välisseadmete ühendamiseks, vt. arvuti korpuse tagantvaade 9. Emaplaadi toitepistikud. 10. Aku emaplaadi toitmiseks ajal, mil arvuti on välja lülitatud.

SIINID Siin (bus) on üldjuhul signaalide rööpedastuseks (parallel transmission) ettenähtud elektriliste ühenduste kogum, kuid SIINID Siin (bus) on üldjuhul signaalide rööpedastuseks (parallel transmission) ettenähtud elektriliste ühenduste kogum, kuid tegemist võib olla ka vaid ühendusega (serial bus). Siiniga on võimalik ühendada rohkem kui kaks seadet. Arvutisisene siin jaguneb enamuses tänapäeva arvutites kolmeks loogiliseks osaks: aadressisiin (address bus) protsessori ja mälu vaheline siin mäluaadresside edastuseks juhtsiin (control bus) juhtimissignaalide edastuseks andmesiin (data bus) andmete teisalduseks Siinid jagunevad Laiendussiin: ISA (Industry Standard Architecture) EISA (Extended Industry Standard Architecture) MCA (Micro Channel Architecture) Kohtsiin: VLB (VESA Local Bus; VESA=Video Electronics Standard Architecture) PCI (Peripheral Components Interconnect) ISAEISAVLB 1. 0 PCI 1. 0 Valmimisaasta 198419881993 Maksimaalne läbilaskevõime (MB/s)833133 (33 MHz siinitaktil), 148 (40 MHz siinitaktil)132 (32 bitisel siinilaiusel), 264 (64 bitisel siinilaiusel)Siini laius 16 bitti 32 või

Pordid ja pistikud • Pordid Arvuti tagaküljel paiknevaid pesi nimetatakse portideks ehk väratiteks (port), Pordid ja pistikud • Pordid Arvuti tagaküljel paiknevaid pesi nimetatakse portideks ehk väratiteks (port), sest nende kaudu toimub informatsiooni sisenemine arvutisse ja väljasaatmine arvutist. Sõltuvalt info ülekande viisist on kahte liiki porte: • paralleelpordid (parallel port) ehk rööpport - kus infot edastatakse korraga mitut juhet mööda. Kannavad tavaliselt tähist LPT (Line Printer Terminal) • jadapordid ehk järjestikpordid (serial port), kus infot edastatakse järjestikku. Kannavad tavaliselt tähist COM (Communication). Kui räägitakse RS-232 C tüüpi liidesest (interface), siis peetakse silmas jadadaporti. Tavaliselt on arvutil üks või kaks paralleel- kui ka jadaporti.

Serial port • Andmeedastus toimub seadmete vahel 1 biti kaupa. Enamike arvutite serial pordid Serial port • Andmeedastus toimub seadmete vahel 1 biti kaupa. Enamike arvutite serial pordid toetavad kas RS-232 C või RS-422 standardit. RS-232 standardi puhul on tegu asünkroonse andmeedastusega. See tähendab seda, et andmeid saadetakse ainult siis, kui vastuvõttev seade selleks valmis on. Serial pordi andmeedastuskiirus on piiratud, ulatudes 115 200 bp/s (bits per second). Juhtme pikkus ei tohiks ületada 20 m, vastasel juhul hakkab andmeedastuskiirus vähenema.

Serial porti ühendatakse nt: • • • Hiir Modem ISDN adapter Printer Digitaalne kaamera Serial porti ühendatakse nt: • • • Hiir Modem ISDN adapter Printer Digitaalne kaamera . . COM 1 COM 2

Paraleel port • Andmeedastus toimub baidi kaupa, kasutades edastuseks 8 erinevat juhet. Seega on Paraleel port • Andmeedastus toimub baidi kaupa, kasutades edastuseks 8 erinevat juhet. Seega on andmeedastus serial pordist kiirem, kuid kaabli pikkus on piiratud 5 -10 meetriga ning kaabel on ebamugavalt paks (sisaldab 25 juhet). • Algselt kasutati paralleel porte arvuti ja printeri ühendamiseks. Kuid uue standardiga (EPP/ECP- Enhanced Parallel Port/Enhanced Capability Ports - bidirectional parallel port (half duplex)) leidsid seal oma koha ka mitmed teised seadmed. Viimane lubab andmeedasukiirust kuni 1 MB/s. ECP- kasutatakse printerite ja skannerite puhul, EPP aga ülejäänud seadmete ühendamiseks.

Paralleel porti ühendatakse nt: • • • ZIP kettaseade Väline CD-ROM seade SCSI adapter Paralleel porti ühendatakse nt: • • • ZIP kettaseade Väline CD-ROM seade SCSI adapter Digitaalne kaamera Skanner Printer LPT 1

Enamik printereid kasutavad pildil näha olevat ühenduskaablit: ühes otsas (vasakul) 25 -nõelane konnektor, teises Enamik printereid kasutavad pildil näha olevat ühenduskaablit: ühes otsas (vasakul) 25 -nõelane konnektor, teises otsas (paremal) 36 -nõelane Amphenol pistik

Klaviatuur • Klaviatuur ühendatakse arvutiga DIN või PS/2 (mini DIN) pistiku abil. Klaviatuur (DIN Klaviatuur • Klaviatuur ühendatakse arvutiga DIN või PS/2 (mini DIN) pistiku abil. Klaviatuur (DIN

Game port • Harilikult on helikaardil lisaks väikestele pulkpistikupesadele veel üks laiem 15 -kontaktiline Game port • Harilikult on helikaardil lisaks väikestele pulkpistikupesadele veel üks laiem 15 -kontaktiline pesa. Sinna ühendatakse vajadusel joystick (kuni 2 tükki) või MIDI seadmed. Üksteist nad ei sega, mõlema korraga ühendamiseks on vaja vaid nn Y-juhe. Siiski ei tee paha kaardi ostmisel uurida, kas joystick’ule on mõeldud- müügil on mitmeid kaarte, mille külge teda ühendada ei tasu. Pistiku olemasolu lubab helikaardiga ühendada väliseid MIDI instrumente, enamasti mitmesuguseid süntesaatoreid, olgu klahvistikuga või ilma, ja kontrollereid. Kontroller on seade, millega helitekitamise protsessi kuidagi juhtida saab. Pordi peaelemendiks on A/D-muundi. Lisaks analoogsignaalile võib see vastu võtta ka mõningaid digitaalsignaale (nuppude sisse/ väljalülitamine). Arvuti aadressväljas kasutatakse mängupordi puhul aadresse 200. . . 207. Gameport 200 h-207 h

Monitor Monitor Monitor Monitor