Скачать презентацию ORGANISMI KEEMILINE KOOSTIS Koostas Kristel Mäekask Organismide Скачать презентацию ORGANISMI KEEMILINE KOOSTIS Koostas Kristel Mäekask Organismide

org_kemk.ppt

  • Количество слайдов: 21

ORGANISMI KEEMILINE KOOSTIS Koostas: Kristel Mäekask ORGANISMI KEEMILINE KOOSTIS Koostas: Kristel Mäekask

Organismide koostisest on leitud 70 -80 erinevat elementi. Enamusi väga väheses hulgas ja nende Organismide koostisest on leitud 70 -80 erinevat elementi. Enamusi väga väheses hulgas ja nende ülesannet ei teata. Elusorganismide talitlusteks hädavajalik miinimum on 27 keemilist elementi ehk bioelemendid. Jagatakse 3 rühma : Makroelemendid - 98 -99% organismi elementidest: C; H; O; N; P; S Mesoelemendid – katioonid: Na; K; Mg; Ca ja anioonid: Cl Mikroelemendid – Vaja väga väikestes kogustes: Fe, As, Br, Sn, Si, Se, Cr, Fl, Ni, V, Mo, I, Co, Mn, Zn, Cu

Makroelemendid Hapnik O 70 kg kohta umbes 43 kg – toiduga ja hingamisel Peamiselt Makroelemendid Hapnik O 70 kg kohta umbes 43 kg – toiduga ja hingamisel Peamiselt vee koostises, samuti biomolekulide koostises, kindlustab toitainete lõhustumise ja hingamise. Süsinik C 70 kg kohta umbes 16 kg – toiduga. Kuulub biomolekulide koostisesse, moodustab keemilisi sidemeid, CO 2 on fotosünteesi lähteaine, hingamise ja käärimise lõpp-produkt.

Makroelemendid Vesinik H 70 kg kohta umbes 7 kg - joogiveega Biomolekulide koostises, vee Makroelemendid Vesinik H 70 kg kohta umbes 7 kg - joogiveega Biomolekulide koostises, vee kooseisus, vajalik vesiniksidemete moodustamisel. Lämmastik N 70 kg kohta umbes 1, 8 kg Aminohapete ja nukleiinhapete koostises.

Makroelemendid Fosfor P 70 kg kohta umbes 780 g Rakumembraani ehituses, nukleiinhapete koostises, energiarikaste Makroelemendid Fosfor P 70 kg kohta umbes 780 g Rakumembraani ehituses, nukleiinhapete koostises, energiarikaste ühendite nt. ATP koostises. Väävel S 70 kg kohta umbes 140 g Leidub osades aminohapetes ja vitamiinides.

Fosforit leidub: Fosforit leidub:

Väävlit leidub: Väävlit leidub:

Mesoelemendid Naatrium Na 70 kg kohta umbes 100 g Kaalium K 70 kg kohta Mesoelemendid Naatrium Na 70 kg kohta umbes 100 g Kaalium K 70 kg kohta umbes 140 g Kaalium peamiselt rakusisene ja naatrium rakuväline element. Osalevad närviimpulsi moodustumises, veebilansi hoidmises, veres, raku tsütoplasmas, transpordiprotsessid raku tasandil.

Kaaliumi leidub: Kaaliumi leidub:

Naatriumi leidub: Naatriumi leidub:

Mesoelemendid Kaltsium Ca 70 kg kohta umbes 1 kg Luu- ja kõhrkoe koostises, vere Mesoelemendid Kaltsium Ca 70 kg kohta umbes 1 kg Luu- ja kõhrkoe koostises, vere hüübimine, lihastes (krampide vältimiseks), reguleerib vee hulka organismis. Magneesium Mg 70 kg kohta umbes 19 g Klorofülli, luude, rakukesta koostises, närvisüsteemi talitluseks.

Kaltsiumi leidub: Kaltsiumi viib organismist välja kohvi, šokolaad, tsitruselised, banaan. Kaltsiumi leidub: Kaltsiumi viib organismist välja kohvi, šokolaad, tsitruselised, banaan.

Magneesiumi leidub: Magneesiumi leidub:

Mesoelemendid Kloor Cl 70 kg kohta umbes 95 g Närviimpulsside teke ja levik, mao Mesoelemendid Kloor Cl 70 kg kohta umbes 95 g Närviimpulsside teke ja levik, mao soolhappe sünteesiks. Kloori leidub:

Mikroelemendid Raud Fe Seob O 2 hemoglobiini koostises, rauaühend heem annab verele punase värvuse. Mikroelemendid Raud Fe Seob O 2 hemoglobiini koostises, rauaühend heem annab verele punase värvuse. Jood I Vajalik kilpnäärme hormoonide nt türoksiini sünteesiks. Joodi puudusel kujuneb välja kilpnäärme haigus – struuma. Väikelaste kasv ja vaimne areng, juuste, küünte ja naha seisund.

Rauda leidub: Rauda leidub:

Joodi leidub: Joodi leidub:

Vee tähtsus organismis: On suure soojusmahtuvusega (hoiab organismisisest püsivat temperatuuri); Hoiab ära ülekuumenemise (loomad Vee tähtsus organismis: On suure soojusmahtuvusega (hoiab organismisisest püsivat temperatuuri); Hoiab ära ülekuumenemise (loomad higistavad, taimedel toimub transpiratsioon õhulõhede kaudu); Kindlustab organismide ringeelundkondade töö (veri, lümf); Kaitsefunktsioon – nt pisarad, liigesed, sülg, loode areneb vesikeskkonnas;

Vee tähtsus rakus: On hea lahusti – vees lahustub rohkem aineid, kui üheski teises Vee tähtsus rakus: On hea lahusti – vees lahustub rohkem aineid, kui üheski teises lahustis. hüdrofiilsed ained lahustuvad vees nt glükoos ja keedusool hüdrofoobsed ained ei lahustu vees nt rasvad ja õlid Osaleb paljudes keemilistes reaktsioonides (lähteainena nt fotosünteesil, lõpp-produktina). 6 CO 2 + 12 H 2 O = C 6 H 12 O 6 + 6 H 2 O + 6 O 2

Kindlustab rakkude ja kudede mahtuvuse – tagab siserõhu ehk turgori. Organismi veesisalduse ja rakkude Kindlustab rakkude ja kudede mahtuvuse – tagab siserõhu ehk turgori. Organismi veesisalduse ja rakkude siserõhu vähenemisel taimed närtsivad, inimese nahale tekivad kortsud.

Kasutatud materjal: • http: //www. ninegemstones. com/body_elements. htm • http: //www. grynefee. ee/tooted. php Kasutatud materjal: • http: //www. ninegemstones. com/body_elements. htm • http: //www. grynefee. ee/tooted. php • http: //www. hkpe. net/hkpe/human_body/chemical_level. htm • http: //www. healthilife. ee/raamat/elemendid. html • http: //www. drhermann. at/aufklaerung/struma 1. htm • http: //www. grabovrat. com/weekly/gr. Weekly 041121. html • http: //www. evidencesofcreation. com/truth_of_life 02. html • http: //stevegarufi. com/storyplants. htm