OECD rahvusvahelise õpetamise ja õppimise uuringu TALIS 2013

OECD rahvusvahelise õpetamise ja õppimise uuringu (TALIS 2013) mõningaid Eesti tulemusi Krista Loogma Ettekanne EHF seminaril „„ Sihiseadmisest tegudeni“, 22. 08. 2014

OECD TALIS: Teaching and Learning International Survey / Rahvusvaheline õppimise ja õpetamise uuring: õpetajad, nende töö ja töökeskkond • 2008 ja 2013 • Põhikooli viimase astme õpetajad, ligi 200 kooli a`200 õpetajat igast koolist on olnud Eesti valimis • Selle vooru Eesti aruanne valmib Innove koordineerimisel 2014 lõpuks • Kõik andmed on pärit allikast: TALIS 2013 Results: an international perspective on teaching and learning, OECD 2014

Teemad 1. Õpetaja enesetõhusus ja tööga rahulolu kui olulised professionaalsuse näitajad TALISs 2. 3. 4. 5. Õpetamispraktikad ja pedagoogilised veendumused Õpetajate koostöö ja tööaeg Klassikliima/klassikeskkond: psühholoogiline, distsiplinaarne Kokkuvõtteks / väljakutsed

Analüüsiraamistik: enesetõhusus ja rahulolu on olulised õpetaja professionaalsuse näitajad (OECD TALIS 2008, 2013) 1 Professional competence - - Teacher pedagogical beliefs exchange and coordination for teaching professional collaboration -

1. Õpetaja enesetõhusus ja tööga rahulolu kui olulised professionaalsuse näitajad TALISs

Enesetõhusus: Eesti õpetajad hindavad oma enesetõhusust klassi juhtimisel suhteliselt madalaks, kuigi on ühed parimad klassikorra hoidmisel (%, üsna palju+palju) Eesti Soome TALIS keskmine *Enesetõhusus klassi juhtimisel Talitsen segavat käitumist klassis % 76, 7 86, 3 87, 0 Teen oma ootused õpilaste käitumise suhtes selgeks Tagan tunnireeglite järgimise õpilaste poolt Rahustan maha õpilase, kes on segav või lärmakas *Enesetõhusus õpetamisel Töötan oma õpilaste jaoks välja head küsimused Kasutan mitmekesiseid hindamisstrateegiaid Pakun alternatiivseid selgitusi näiteks siis, kui õpilased on segaduses % % % 86, 9 83, 5 73, 9 92, 7 86, 6 77, 1 91, 3 89, 4 84, 8 % % % 74, 4 72, 3 78, 6 90, 1 64, 2 76, 9 87, 4 81, 9 92, 0 Rakendan tunnis alternatiivseid õpetamisstrateegiaid! % 59, 8 68, 2 77, 4 Panen õpilased uskuma, et nad võivad koolitöid hästi % sooritada 81, 3 86, 6 85, 8 Aitan õpilasi, et nad väärtustaksid õppimist % 86, 0 77, 3 80, 7 Motiveerin õpilasi, kellel on vähe huvi koolitööde vastu % 75, 0 60, 4 70, 0 Aitan õpilastel kriitiliselt mõelda % 74, 8 72, 8 80, 3 *Enesetõhusus õpilaste juhendamisel ja motiveerimisel

Millest enesetõhusus sõltub? Suurendab enesetõhusust Kahandab enesetõhusust Õpetajate koostöö Meesõpetajate enesetõhusus on oluliselt madalam Tagasiside õpilaste käitumise ja klassi haldamise kohta Konstruktivistlikud uskumused Ühised erinevate klasside ja vanusegruppide ülesed tegevused Osalemine koostöises professionaalses õppimises

Eesti õpetajad on rahul oma tööga üldiselt ja ka oma kooliga, kuid väga rahulolematud õpetajaameti staatusega meie ühiskonnas Eesti Soome TALIS keskmine Õpetajaameti eelised on selgelt kaalukamad % puudustest 69, 3 95, 3 77, 4 Kui ma saaksin uuesti otsustada, valiksin ikkagi õpetaja töö/ameti % 70, 3 85, 3 77, 6 Kahetsen, et otsustasin saada õpetajaks % 10, 2 5, 0 9, 5 Ma mõtlen, et kas oleks olnud parem valida mõni teine amet % 37, 0 27, 5 31, 6 Leian, et õpetaja amet on ühiskonnas väärtustatud Vahetaksin võimaluse korral kooli Naudin töötamist selles koolis % 13, 7 58, 6 30, 9 % % 15, 7 80, 7 16, 2 90, 8 21, 2 89, 7 Soovitaksin oma kooli kui head kohta töötamiseks Olen rahul oma töötulemustega selles koolis % 79, 9 87, 5 84, 0 % 88, 6 95, 0 92, 6 Üldiselt olen oma tööga rahul % 90, 0 91, 2

Meie koolides valitseb arusaam, et õpetajaamet pole ühiskonnas au sees. Vaid 14% meie õpetajatest ja 12% direktoritest tunneb, et õpetajaamet on ühiskonnas väärtustatud, kuid 86/88% arvab pigem vastupidist „Leian, et õpetajaamet on ühiskonnas väärtustatud“ , % (täiesti nõustun+nõustun) Õpetajad Koolijuhid Eesti 14 12 TALIS keskmine 31 44

Õpetajate hinnangud õpetajaameti ühiskondliku tunnustamise kohta („Leian, et õpetaja amet on ühiskonnas väärtustatud“, %) (OECD TALIS, 2014) Malaysia Singapore Korea Abu Dhabi (United Arab Emirates) Finland Mexico Alberta (Canada) Flanders (Belgium) Netherlands Australia England (United Kingdom) Romania Israel Chile Average Norway Japan Latvia Serbia Bulgaria Denmark Poland Iceland Estonia Brazil Italy Czech Republic Portugal Croatia Spain Sweden France Slovak Republic Strongly agree Agree Disagree Strongly disagree 0 10 20 30 40 50 60 Percentage of teachers 70 80 90 100

Millest rahulolu sõltub? Suurendab rahulolu Vähendab rahulolu Akadeemiliselt andekate laste suur osakaal (üle Õpiraskustega õpilaste suur osakaal klassis (üle 10%) Käitumisraskustega laste suur osakaal klassis Õpetajate ja õpilaste head suhted (üle 10%) Osalemine mentorluses, tunnivaatlustes, Tunnustus ja tagasiside peamiselt juhendamises kui osa kooli töökorraldusest administratiivsete nõudmiste pärast Tagasiside õpilaste küsitlustest Tagasiside, mis järgnes õpilaste testitulemuste analüüsile Tagasiside õpilaste käitumise ja klassi haldamise kohta Tagasiside õpetamisalaste teadmiste ja arusaamade kohta Õpetamine meeskonnana samas klassis Osalemine koostöises professionaalses õppimises Koolipere võimalus osaleda kooli kohta käivate otsuste tegemisel

2. Õpetamispraktikad ja pedagoogilised veendumused

2. Õpetamispraktikad ja pedagoogilised veendumused • TALIS kontseptsioon eeldab, et aktiviseerivad õpetamispraktikad (õppija aktiivsus on keskne) ja konstruktivistlikud pedagoogilised veendumused toetavad elus hakkamasaamiseks/tuleviku probleemide lahendamiseks vajalike oskuste ja pädevuste arengut/on osa uuenevast õpikäsitusest • Kolm praktikat või mida on TALIS uuringus on käsitletud kui aktiviseerivad praktikaid: 1. Õpilased töötavad väikestes rühmades, et lahendada ühiselt probleem või ülesanne 2. Õpilased töötavad projektide kallal, mille teostamiseks kulub vähemalt üks nädal 3. õpilased kasutavad IKT vahendeid projektide või klassitöö jaoks

Eesti õpetajad kasutavad aktiviseerivaid praktikaid suhteliselt vähe (%, sageli + peaaegu kõikides tundides)

Aktiviseerivate õpetamispraktikate kasutamine TALIS riikides (OECD TALIS 2014): 1) töö väikestes gruppides, 2) IKT kasutamine, 3) projektitöö. I tsoon: kumulatiivne kasutamise sagedus üle 150% II tsoon: kumulatiivne kasutamise sagedus üle 100% III tsoon: kumulatiivne kasutamise sagedus alla 100%

Millest sõltub aktiviseerivate õpetamispraktikate kasutamine ? *Tööd väikestes gruppides kasutatakse enam: -humanitaarainete õpetajate ja suurema kogemusega õpetajate poolt -juhul, kui klassikliimat hinnatakse heaks Enesetäiendamine mõju ei avalda *IKT kasutatakse enam suurema kogemusega õpetajate poolt; -konverentsid, tunnivaatlused teistes koolides, uurimistöö mõjutavad positiivselt -kasutatakse enam klassides, kus on enam võõrkeelt kõnelevaid, erivajadustega ja andekaid õpilasi ja kus on parem klassikliima *Projektitööd kasutavad teistest oluliselt vähem matemaatika ja humanitaaria õpetajad ning õpetajad, kes tunnevad, et neil on parem ettevalmistus oma aine pedagoogikas (didaktikas) -tunnivaatlused teistes koolides mõjutavad positiivselt projektitöö rakendamist -klassi suurus mõjub positiivselt/õpilaste arvu suurenedes klassis kasvab projektitöö rakendamise tõenäosus

Hindamispraktikad %, õpetajate osakaal, kes kasutavad sageli+alati Eesti Soome Ma arendan välja ja viin ellu oma 56, 1 hindamisviisi Ma rakendan standardiseeritud teste 32, 2 66, 2 TALIS keskmine 67, 9 28, 0 38, 2 Õpilased vastavad klassi ees üksikult 23, 2 10, 8 48, 9 Lisaks hinnetele annan ma õpilaste töö kohta kirjalikku tagasisidet 34, 4 25, 2 54, 5 Ma lasen õpilastel endil oma arengut 29, 0 hinnata Ma jälgin õpilasi, kui nad lahendavad 83, 5 konkreetseid ülesandeid, ja annan neile kohe tagasisidet 27, 2 76, 1 38, 1 79, 7

Konstruktivistlikud pedagoogilised veendumused Eesti õpetajate konstruktivistlikud pedagoogilised veendumused on aktiviseerivate praktikatega suhteliselt nõrgalt seotud, sh ei ole seotud IKT kasutamisega

3. Õpetajate koostöö ja tööaeg

3. Õpetajate koostöö (Eesti õpetajate osakaal, kes väitsid, et nad EI OLE neid tegevusi teinud) Igapäevane teabevahetus ja töö koordineerimine Professionaalne koostöö Eesti õpetajate professionaalset koostööd soodustavad kõik enesetäiendamise viisid, kõige enam aga mentorlus, uurimistööd ja vaatlusvisiidid

Õpetajate koostöö: õpetajate osakaal, kes pole kunagi (OECD TALIS 2014): arutanud õpilaste arengut, vahetanud õpimaterjale, käinud konverentsidel Spain Iceland France Brazil Flanders (Belgium) Portugal Finland Croatia Italy Israel Sweden Mexico Chile Alberta (Canada) Norway Denmark Average Australia Malaysia Czech Republic Bulgaria Estonia Netherlands Serbia Slovak Republic Abu Dhabi (United Arab Emirates) Singapore England (United Kingdom) Poland Romania Latvia Japan Korea teinud tunnivaatlust, õpetanud meeskonnas, klassiülest koostööd, ühist enesearendust Spain Iceland France Brazil Flanders (Belgium) Portugal Finland Croatia Italy Israel Sweden Mexico Chile Alberta (Canada) Norway Denmark Average Australia Malaysia Czech Republic Bulgaria Estonia Netherlands Serbia Slovak Republic Abu Dhabi (United Arab Emirates) Singapore England (United Kingdom) Poland Romania Latvia Japan Korea

Õpetajate tööaja struktuur tüüpilisel nädalal, 60 minutilistes tundides Eesti Läti Soome Inglismaa TALIS keskmine Tööaeg kokku 36, 1 Mitu tundi kulus Teil õpetamisele kokku teie 20, 9 viimasel tavalisel koolinädalal tegelik õpetamisele kulunud aeg) Tundide planeerimine või ettevalmistamine koolis 6, 9 või väljaspool kooli 36, 1 19, 2 31, 6 20, 6 45, 9 19, 6 38, 3 19, 3 6, 4 4, 8 7, 1 Meeskonnatöö ja arutelud kolleegidega koolis 1, 9 2, 3 1, 9 3, 3 2, 9 Õpilastööde hindamine ja parandamine 4, 3 4, 6 3, 1 6, 1 4, 9 Õpilaste nõustamine (sisaldab järelevalvet õpilaste 2, 1 tööde üle, virtuaalset nõustamist, karjäärinõustamist ja käitumisraskustega õpilaste nõustamist) Osalemine kooli juhtimises 0, 8 Üldine administratiivtöö (sisaldab suhtlemist, 2, 3 paberitööd ja teisi kontoritööga seotud ülesandeid, mida Te võtate ette oma õpetajatöö raames) 3, 2 1 1, 7 2, 2 1, 0 2, 4 0, 4 1, 3 2, 2 4 1, 6 2, 9 Suhtlemine ja koostöö vanemate või hooldajatega 1, 3 1, 5 1, 2 1, 6 Osalemine õppekavavälistes tegevustes (sh sport 1, 9 ja kultuurilised tegevused pärast kooli) 2, 1 0, 6 2, 2 2, 1 Muud ülesanded 1, 4 1 2, 3 2, 0 1, 5

4. Klassikliima: psühholoogiline ja distsiplinaarne kliima

Klassikliima/psühholoogiline keskkond

Distsiplinaarne kliima klassis (mõõdeti tunniaja jaotuse alusel) Tunniaja jaotus kolme tegevuse vahel: • Administratiivsed ülesanded • Korra hoidmine • Tegelik aeg õpetamisele ja õppimisele Eesti õpetajad on ühed tublimad õppetunni aja tõhusal kasutamisel, kulutades tunniajast: 6% - administratiivsetele tegevustele 9% - korra hoidmisele klassis 84% - õpetamisele ja õppimisele

Eesti õpetajate tunniaja kasutus on tõhus: tegelik aeg õppimisele ja õpetamisele tunnis on suhteliselt suur (OECD TALIS 2014)

Varieeruvus õpetajate praktikate, veendumuste ja koostöö näitajates sõltub valdavalt õpetajate individuaalsetest näitajatest ning kõige vähem koolikeskkonna näitajatest Hall-õpetaja individuaalsus; sinine-kool; must-riik (OECD TALIS 2014)

Kokkuvõtteks • Eesti õpetajate enesetõhusus on TALIS riikide foonil pigem madal (alla TALIS keskmise mitmete näitajate alusel). • Enesetõhusust suurendavad erinevad koostöö viisid (professionaalne koostöö, koostööga seotud enesearendus, koolisisene klassiülene ühistegevus) • Õpetajad on rahul oma tööga ja ka oma kooliga, kuid koolis (õpetajad ja koolijuhid) ollakse äärmiselt rahulolematud õpetajaameti staatusega meie ühiskonnas. Miks? • Õpetajate rahulolu sõltub hindamisest ja tagasisidest, klassi koosseisust ja võimalusest osaleda otsustamises koolis • Eesti õpetajad rakendavad suhteliselt tagasihoidlikult aktiviseerivaid/õpilasekeskseid praktikaid. Miks? • Õpetajate koostöö on suure potentsiaaliga ja oluline nii enesetõhususe kui ka rahulolu seisukohalt. Samas teevad õpetajad suhteliselt vähe nn kõrgetasemelist professionaalset koostööd (vastastikused tunnikülastused, mentorlus, klassideülesed ühistegevused jms. ning osalevad vähe koostöistes enesetäiendustegevustes, mille mõju on suurem (vaatlused/vaatluskülastused, uuringud, professionaalne)

Väljakutsed • Õpetajaameti ühiskondlik staatus. Kuigi õpetajad on pigem rahul oma tööga ja kooliga, kus nad töötavad, on nii õpetajatel kui ka koolijuhtidel arusaam, et ühiskonnas ei peeta seda ametiti auväärseks. Miks? Millised on õpetajaameti professionaliseerumise/kõrgelt tunnustatud elukutseks kujunemise väljavaated? • Koostöö ja koostöiste enesearendustegevuste toetamine on suure arendusliku potentsiaaliga ja oluline nii enesetõhususe kui ka rahulolu seisukohalt, samas kindlasti ressursimahukam • Aktiviseerivate praktikate kasutamine. Pole päris selge, miks õpetajad kasutavad suhteliselt vähe aktiviseerivaid praktikaid, kuigi nad on veendunud, et õpilasi peaks pigem ise mõtlema õpetama kui (valmis)teadmisi edastama • Käitumis- ja õpiraskustega õpilastega toimetulek. Nende kõrge osakaal klassis on suur väljakutse nii õpetajale kui koolile

Küsimused? Tänan!