Moodne vasak ja parempoolsus Eesti Keskerakond ja Eestimaa

Moodne vasak ja parempoolsus. Eesti Keskerakond ja Eestimaa Rahvaliit

Vasakpoolsus. Uusvasakpoolsus on radikaalne noorsooliikumine arenenud kapitalistlikes riikides. Tekkinud 1960. a aasta algul. Suuremale osale uutele vasakpoolsetele oli iseloomulik kehtivate institutsioonide, autoriteetide ja eluväärtuste ‘’totaalse eitamise’’ filosoofia. Uus vasakpoolsuse põhiseisukohad oli püüd minema heita kodanliku ühiskonna ‘’mängureeglid’’ ning välja astuda tema sotsiaalmajanduslikust, poliitilisest ja kultuuristruktuurist. Nende arvates on sotsialistliku revolutsiooni peaosa üliõpilastel, töötutel, humanitaarharitlaskondadel. Vasakpoolsus leiab, et heaoluriik peab muutuma paindlikumaks ja konkuretsivõimelisemaks ning nõudma indiviidilt suuremat panustamist. Heaolu tuleb tagada koostöös era ja kolmanda sektoriga.

Parempoolsus Uusparempoolsus tekkis 1968 a. , kui vasakpoolsete väljaastumised hakkasid läbikukkuma. Parempoolsete arvates peab kultuur olema loodusest esmasem. Põhiseisukohad on radikaalsete ühiskondlike ümberkorralduste eitamine. Peavad tähtsaks vaba konkurentsi. Nad arvavad, et inimesed oma intellektuaalsete võimete poolest erinevad ja seda juba pärilikult. Parempoolsed püüavad laiendada turumajanduse põhimõtteid (konkurents, valikuvabadus, kuluefektiivsus) sotsiaalteenustele. 19. sajandil eitasid liberaalid heaoluriiki üldse, siis uusparempoolsed küll kritiseerivad seda, kuid nõustuvad selle möödapääsmatusega.

Vasak ja parempoolsuse sarnasused ja erinevused Vasak ja parempoolsus on üksteisele lähenenud laenates ja segades oma põhimõtteid ning seisukohti. Nad on hakanud rohkem rõhutama aktiivse kodaniku ideaali. Kodanikul pole ainult õigused, vaid ka kohustused. Demokraatiat pole võimalik kindlustada passiivse kodanikkonna abil. Suhtumine võrdsusesse. Parempoolsed on selles päris karmil seisukohal, väites, et elatustaseme peab määrama indiviidi isiklik pingutus. Vasakpoolsed väidavad, et riik peab looma töökohti, tegema kättesaadavaks tööturul nõutava hariduse, kontrollima palgapoliitikat.

Neoliberalism e. uusparempoolsus Kolmas tee e. uusvasakpoolsus Sihtrühm Orientatsioon ettevõtjatele Selge klassiorientatsioon puudub kodanikuideoloogia Suhtumine majandusse Rohkem turgu, vähem riiki Uus segamajandus (mittetulundusühingud, avalike teenuste ostmine erasektorilt) Suhtumine riiki Minimaalriik Uus aktiivse kodanikuosalusega demokraatlik riik Suhtumine heaoluriiki Turvavõrk abivajajatele Positiivne heaolu e. Sotsiaalsete investeeringute riik Tuntumad esindajad Milton Friedman Tony Blair, Herbert Marcus Kõrgaeg 1980. aastal Milleniumi vahetusel.

10 253 liiget, Eesti suurim erakond.

Erakonna tegutsemise põhieesmärgid Eestis 1. Eesti Keskerakond peab Euroopa Liitu ja NATO sse kuuluva Eesti välis ja julge olekupoliitika sisuks ja peaeesmärgiks riigi iseseisvuse ja sõltumatuse, põhiseadusliku korra tagamist ja rahva elujärje parandamist. 2. Euroopaliku ühiskonnakorralduse aluseks on jõukas ja arvukas keskklass. Selle tekkimine on Keskerakonna keskne poliitiline eesmärk. Meie valijate oluline sihtgrupp on keskklass. 3. Meie sihiks on turvaline euroopalik heaoluriik. Inimene töötab innuga ja armastab oma riiki siis, kui riik teda kaitseb. 4. Meie majanduspoliitika nurgakiviks on sotsiaalne turumajandus ning harmooniliselt ühiskonna ja tema üksikliikmete huvisid ja vajadusi ühendav maksusüsteem, sh astmeline tulumaks. 5. Eestis peab olema tagatud inimväärne elu mis tahes rassist, rahvusest või usutunnistusega inimestele, kes tahavad siin elada ning austavad meie põhiseaduslikku korda ja demokraatlikke põhiväärtusi.

Programmilised tõekspidamised KESKKLASS Eesti ühiskond on üleminekufaasis, kus turumajandusele iseloomulik ühiskonna kihistumine veel kestab. Kihistumine on Eestis saavutanud kontrastsed jooned. Turvaliselt elab vaid neljandik elanikest. Kõrgkihi ja madalkihi tulutasemete vahe on enam kui kümnekordne. Riigid, kus elanike sotsiaalne seisund on teravalt ebavõrdne, pole pikemas perspektiivis edukad. Nii nagu iga turumajandusriik, vajab ka Eesti tugevat keskklassi. Keskklassi kuuluvad tehniline ja humanitaarintelligents, tööandjad ning endale tööandjad, oskustöölised ja talunikud. Reeglina on need inimesed, kes on huvitatud ühiskonna tasakaalustatud arengust.

RIIKLUSE ARENDAMINE JA DEMOKRAATIA KAITSE Eesti Vabariik on rajatud vabadusele, õiglusele ja õigusele. Keskerakond peab tähtsaks, et riigivõimu teostataks austusega inimeste ja nende põhiõiguste suhtes. Euroopa inimõiguste ja põhivabaduste kaitse konventsioonis ja Eesti Vabariigi põhiseaduses on talletatud inimeste põhiõigused ja vabadused üldiste inimõiguste kaitse, diskrimineerimise keelustamine ja vältimine selle kõigis vormides, kõigi inimeste võrdne kohtlemine; võrdsete võimaluste loomine; solidaarsuse printsiip, mille austamine on õigusriigi põhimõtte kõrgeimaks väärtuseks. Ükski demokraatlik riik ei luba vähemuste ja ka kõige haavatavamate ühiskonnagruppide huvide eiramist. Hoolivus, sallivus, pluralism ja vabadus on meile ühiskonna põhiväärtused.

Demokraatia arendamine Demokraatlikke väärtusi tuleb pidevalt hoida, edendada ja kaitsta. Eestis levinud arvamus, et Euroopa Liitu astumisega oleme demokraatia „valmis saanud“, on ohu märk. Riigivõimu võõrandumine rahvast ja rahva võõrandumine riigist tähendab demokraatia kriisi. Peame tagama, et rahvas tunnetaks end riigi elu oluliste otsustuste suunajana. Välis- ja julgeolekupoliitika Peame Euroopa Liitu ja NATO sse kuuluva Eesti välis ja julgeolekupoliitika peamiseks eesmärgiks riigi iseseisvuse ja sõltumatuse, põhiseadusliku korra ning rahva elujärje kindlustamist. See poliitika on osa suveräänsete riikide vahelistel lepingutel põhinevast Euroopa Liidu aktiivsest välis ja julgeolekupoliitikast.

Sisejulgeolek Sisejulgeoleku tagamisel on Eesti Keskerakonna prioriteediks võitlus selliste ohtudega nagu narkomaania, alkoholism, kohalik kuritegevus, korruptsioon, liiklusohud, koduvägivald, organiseeritud kuritegevus, terrorism, rassism ja rahvuslik vaen, illegaalne immigratsioon, infotehnoloogiline kuritegevus ja intellektuaalse omandi vargus, prostitutsioon ja koolivägivald.

Kohalik omavalitsus Keskerakond on seisukohal, et kohalikud omavalitsused on demokraatliku ühiskonna alus. Meie eesmärk kohaliku omavalitsuse poliitika valdkonnas on Eesti Vabariigi Põhiseaduse mõtte kohase kodanikuühiskonna kujunemine ja elanike sisuline kaasatus kohaliku elu küsimuste otsustamisse. Peame vajalikuks järgmisi muutusi omavalitsuste töö korraldamisel: Regionaalareng Väikeriigil ei tohi olla ääremaid. Meie eesmärk on Eesti regionaalselt ja sotsiaalselt terviklik ja tasakaalustatud areng. Eesti regionaalselt tasakaalustatud areng tugineb kaasaegsele ja rahvusvaheliselt konkurentsivõimelisele sidevõrgule ning transpordi infrastruktuurile. Eesti Keskerakond on seisukohal, et erinevate regioonide tasakaalustatud arengu tagamiseks on vajalik järgmiste regionaalpoliitiliste ülesannete täitmine

MAJANDUSPOLIITIKA Eesti majandus on IME perioodist alates tundmatuseni muutunud. Majandus on kasvanud ja teisenenud ning algne üksmeelne liikumine turumajandusse asendunud tüüpilise kapitali esialgse akumulatsiooniga. Valitseva äärmusliberaalse ideoloogia mõjul on unustatud ühiskonna põhiväärtus – inimene. Me võime uhkust tunda sisemajanduse kogutoodangu (=SKT) kasvutempo, stabiilse krooni, madala riigivõla, interneti leviku ja sõiduautode arvu üle. Kuid samal ajal näeme ka meie senise arengu varjukülgi.

Keskerakonna majanduspoliitika üldeesmärgid 1. Keskerakonna majanduspoliitika nurgakiviks on sotsiaalse turumajanduse arendamine. 2. SKT ja elatustaseme tõus peab olema vähemalt 6% aastas. 3. Riik peab muutuma senisest aktiivsemaks majandussubjektiks, toetades ettevõtete arendustegevust ja kaitstes neid ebaausa konkurentsi eest. 4. Riiklikku majandussektorit tuleb majandada senisest efektiivsemalt ning riik peab püstitama riigiettevõtetele selgelt fikseeritud peaeesmärgid. 5. Majanduse juhtimisotsused peavad põhinema teadusuuringutel, majandusuuringute tulemused peavad jõudma praktikasse.

SOTSIAALNE TURVALISUS JA SOTSIAALHOOLEKANNE Eesti ühiskonnal puudub selge sotsiaalpoliitika ning kokkulepe, millised on riigi kohustused oma kodanike ja elanike ees Suur osa Eesti elanikkonnast on langenud allapoole vaesuspiiri. Kindlusetunde puudumine on viinud enesehävituslikule käitumisele. Riigi esmane ülesanne on eesti rahva püsimajäämine ja kõigile Eesti inimestele väärika elu tagamine. Selle ülesande täitmine ei saa sõltuda poliitiliste rühmituste hetkehuvidest, omavalitsuste juhuotsustest või kodanikualgatuslikust “projektitööst”.

Meie sotsiaalpoliitika üldised põhimõtted 1. Tagada turvalisus igale inimesele, sõltumata tema vanusest, soost, rahvusest, elukohast, jõukusest, võimekusest ja tervisest. 2. Eesti sotsiaalpoliitika eelistused ning sotsiaalhoolekande korraldus ja töömeetodid peavad põhinema süstemaatilistel teadus ja sotsiaaluuringutel ning praktikute kogemustel, mis võimaldavad leida Eesti oludes parimaid lahendusi. 3. Sotsiaalelu strateegilistele küsimustele lahenduste leidmiseks tahame algatada laiaulatuslikke diskussioone ning jõuda kõiki olulisi eluvaldkondi hõlmava ühiskondliku leppe sõlmimiseni. 4. Turvalisuse võrgu rajamiseks tuleb omavalitsustes, koolides, haiglates ja teistes institutsioonides rakendada piisaval hulgal väga hea erialase ettevalmistusega üld ja koolisotsiaaltöötajaid, lastekaitse ja noorsootöö spetsialiste.

Sotsiaalpoliitilised meetmed 1. Suurendame jõupingutusi arenenud maailmas üldtunnustatud inimõiguste kaitsele Eestis, et liikuda igasuguse diskrimineerimise vältimise ning võrdse kohtlemise printsiipide täieliku rakendamise suunas. 2. Vähendame vaesust inimeste elatustaseme tõstmise ja uute töökohtade loomise teel. 3. Suuname enam ressursse läbimõeldud ennetustegevuse korraldamisse, et vältida sotsiaalsete probleemide teket ja paisumist. 4. Piirame otsustavalt alkoholi ja tubakatoodete müüki.

Noorte kaasamine ühiskonna juhtimisse 1. Toetame noorte kaasamist ühiskonna juhtimisse ning nende elu mõjutavatesse otsustusprotsessidesse, nende arvamuste ärakuulamist ning arvestamist. 2. Toetame regulaarsete noorte arvamuse uuringute korraldamist ühiskonnaelu aktuaalsetes küsimustes. 3. Tagame noortele neile sobivas vormis edastatud vaba teabe poliitilistest ja sotsiaalsetest arengutest nii kodumaal, Euroopas kui ka mujal maailmas, avardamaks nende maailmapilti ja rikastamaks kogu meie rahvuslikku vaimuvara.

HARIDUS- JA TEADUSPOLIITIKA Eesti hariduse edendamisel lähtume Euroopa haridusdimensioonist ning Eesti ajaloolisest omapärast. Haridusel on määrav tähtsus meie väikese ühiskonna rahvusliku identiteedi, kultuuri järjepidevuse ning omariikluse tagamisel. Eesti ühiskond vajab oma arenguks kõrgetasemelist üldharidust, keskharidusega seotud kutseõpet, kvaliteetset kõrgharidust ning rahvusvahelises koostöös viljeldavat teadustööd. Probleemideks on eelkõige õpilaste väljalangevus koolidest ja ebapiisav õpijõudlus põhikoolis, mis on suuresti tingitud ühiskonna sotsiaalsetest probleemidest, puudulikust kooliküpsusest. Tõhustamist vajavad haridusnõudluse monitooring ja kooliuuringud. Kutseõppe ja gümnaasiumihariduse disproportsioonid on tekitanud kooli lõpetanutele raskusi tööjõuturul ning edasijõudmatust gümnaasiumikeskkooliastmel. Kõrgkoolide võrk on ebaühtlane, kõrgharidus erineva kvaliteediga. Õpetaja sotsiaalne positsioon on madal, õpetajate kaader vajab noorendamist, kutsemeisterlikkus ühtlustamist, täienduskoolituse süsteem kaasajastamist. Täiskasvanute hõive elukestvas õppes pole piisav, see on üks töötuse ja elukvaliteedi languse põhjusi.

Riigikogu Eesti Keskerakonna fraktsioon Fraktsiooni esimees: Kadri Simson

Tallinna abilinnapea: Mailis Jäppinen

Tallinnapea: Edgar Savisaar

Fraktsiooni liikmed: Enn Eesmaa Heimar Lenk

Fraktsiooni aseesimees: Ain Seppik

Poliitiliseks eesmärgiks on soov, et kõigil oleks Eestis hea elada.

Rahvaliit ERL asutati aastal 2000, 3 erakonna (Eesti Maaliidu, Eesti Pensionäride ja Perede Erakonna ja Eesti Maarahva Erakonna) liitumisel. 2000. valiti juhiks Villu Reiljan. 2001. valiti Arnold Rüütel auesimehe kohalt Eesti Vabariigi presidendiks. 2007. erakonna juhiks sai Jaanus Marrand, 2008. Karel Rüütli.

Erakonna struktuur on ülesehitatud maakondadele. Kõigis 15. maakonnas on olemas ERL’i maakonna organisatsioon, lisaks eraldi org. Tallinnas, Tartus ja Narvas. Kokku 18 allorganistatsiooni. 10 000 liikmega Erakonda juhib liikmete kongress, mis toimub vähemalt kaks korda aastas. Kongressi vaheajal juhib erakonda kongressi poolt kinnitatud volikogu (70 liiget). Jooksvaid küsimusi otsustab volikogu poolt kinnitatud juhatus (23 liiget).

Riigikogu IX koosseisus oli Rahvaliidul 11 esindajat, neist 6 kuulusid RL fraktsiooni ja 4 koonderakonna fraktsiooni. (2ühinemise ajal Maaliitu ja 2 Perede ja Pensionäride erakonda). 2006. astus Keskkonnaminister Villu Reiljan tagasi ja naasis Riigikokku, mille tõttu pidi ametist lahkuma Koit Prants. Keskkonna ministriks sai Rein Randver.

Riigikogu Rahvaliidu XI fraktsiooni koosseisus on 6 liiget: K. Rüütli, J. Marrandi, V. Reiljan, E. Tuiksoo, M. Treial ja T. Mänd. Fraktsiooni esimees K. Rüütli

Rahvaliit valitsuses: Villu Reiljan 2003 2005 Keskkonna minister Margus Leivo 2003 2005 Sisejulgeoleku eest vastutav siseminister. Jaan Õunapuu 2003 2007 Regiooni arengu eest vastutav siseminister. Tiit Tammsaar 2003 2004 Põllumajanduse minister. Ester Tuiksoo 2004 2007 Põllumajanduse minister. Aivar Sõend 2005 2007 Rahandusminister. Rein Randvere 2006 2007 Keskkonna minister.

Tänan kuulamast!

Koostasid: Kati Lilienthal Lisett Reimann Elis Karpov Ester Israel Jaana Hinnosaar