Makromajanduse ja aktsiaturgude vahelised seosed Alo Vallikivi Rait

Makromajanduse ja aktsiaturgude vahelised seosed Alo Vallikivi, Rait Kondor September 2006, Tallinn

Aktsiaturu tsüklilisus Aktsiate hinnad sõltuvad kahest elemendist: o FUNDAMENTAALNE ELEMENT o SPEKULATIIVNE ELEMENT Spekulatiivne mull versus efektiivne turg “Aktsiaturg on kasiino” John Maynard Keynes 2

Majanduse indikaatorid • Majanduskasv (SKT kasv) • Tööstustoodangu kasv • Inflatsioonimäär • Tööjõuturu olukord • Lühiajaline intressimäär Tarbijausaldus. Majade müüginäitajad. Kestvuskaupade tellimused. Toornafta varud. Tootjahinnaindeks. Maksebilanss. 3

Aktsiaturg ja majandustsükkel Aktsiate hinnad sõltuvad tulevastest rahavoogudest. Aktsiaturg on majanduse juhtiv indikaator: • mõju avaldavad samad tegurid (intressimäär) • rikkuse efekt • ootused tuleviku osas “Aktsiaturg on prognoosinud üheksat, kuid tegelikult toimus viis majanduslangust” Paul Samuelson 4

Intressimäär kui majandustsükli indikaator Föderaalreservi rahapoliitika võib olla: • stimuleeriv • neutraalne • kitsendav • Mis on intressimäär? Föderaalreservi poolt kehtestatud lühiajaline intressimäär, millega liikmesorganisatsioonid saavad Föderaalreservilt raha laenata (federal fund target rate). 5

USA Föderaalreservi intressimäära siht aastatel 19901996 6

USA Föderaalreservi intressimäära siht aastatel 1998 -2004 7

Aktsiaturu klassifikatsioon • Intressitundlikud aktsiad Pangad, suure finantsvõimendusega ettevõtted • Kasvuaktsiad Raudteefirmad (19. saj), arvutitööstus(1980. ndad), internet (1990. ndad), nanotehnoloogia (? ) • Kaitsvad aktsiad Farmaatsia, esmatarbekaubad, kommunaalteenused • Tsüklilised aktsiad Kestvuskaubad, kapitalikaubad 8

Aktsiaturu 10 sektorit • • • Toormaterjalid Esmatarbekaubad Kestvuskaubad Energiasektor Finantssektor • • • Tervishoid Tööstus Tehnoloogiasektor Telekommunikatsioon Kommunaalteenused 9

Stardipauk- intressimäära esimene tõstmine • Eelfaas: 6 kuud enne intressimäära tõstmist Intressitundlikud aktsiad ja kaitsvad aktsiad väheatraktiivsed. Keskmiselt on turg kukkunud 1, 5%. • Keskmine faas: Esimese ja kolmanda intressimäära tõstmise vaheline periood Keskmine turu tõus 2, 4%. • Lõppfaas: Neljanda ja kuuenda intressimäära tõstmise vaheline periood Hirm majanduskasvu pidurdumise ees. Rotatsioon kaitsvatesse aktsiatesse. Keskmine turu tõus 1%. 10

Eelfaas: 6 kuud enne intressimäära tõstmist • • • Household Goods Oil & Gas Personal Care/Household Products Software & Computer Services Steel & Other Metals Support Services Telecom Services Tobacco Transport Health • • • Aerospace/Defense Auto & Parts Chemicals Construction & Building Materials Diversified Industrials Electricity Engineering & Machinery Food Processing Forestry & Paper Products Gas Distribution 11

Keskmine faas: Esimese ja kolmanda intressimäära tõstmise vaheline periood • • • Media & Photography Mining Pharma & Biotech General Retail Software & Computer Services • Steel & Other Metals • • • Auto & Parts Chemicals Electrical Equipment Gas Distribution Tech-Hardware Leisure, Entertainment & Hotels 12

Lõppfaas: Neljanda ja kuuenda intressimäära tõstmise vaheline periood • • • Beverages Electricity Electrical Equipment Food & Drug Retailers Food Processing Gas Distribution Health Tech-Hardware Transport Aerospace/Defense • • Leisure, Entertainment & Hotels Life Assurance Oil & Gas Pharma & Biotech Personal Care/Household Products Real Estate Support Services Tobacco • Insurance 13

Vahefiniš – intressimäära esimene langetamine • Märkimisväärne tõusu allikas 11 intressimäära langetamise perioodi algust (1960 -1998) tõid 8 korral aktsiaturule tõusu, kuue kuu keskmine tootlus 12, 3%. Parim sektor: kestvuskaubad. Nõrgim sektor: toormaterjalid. Tugevad tsüklilised aktsiad. Nõrgad kaitsvad sektorid. 14

Suurimad võitjad pärast intressimäära esimest langetamist 15

Suurimad “kaotajad” pärast intressimäära esimest langetamist 16

Kus oleme hetkel? Millele tähelepanu pöörata? • Realistlikud tootluse ootused • Riskitaluvuse kontroll • Riskide hajutamine o Riikide lõikes o Sektorite lõikes 17

Mida vaadata? 18

Mis huvitab aktsiaturul osalejat? • Aktsiaturul osalejat huvitab ettevõtete kasumid. • Ettevõtete kasumid (maksueelsed) on SKT üheks komponendiks selle arvutamisel sissetulekute meetodil. 19

Kas SKT kasv on riiki investeerimiseks piisav info? • Turul ei piisa ainult majanduskasvu jälgimisest. Lisaks on vaja vaadata riigi: maksebilanssi (olulisim selle seas jooksevkonto bilanss), välisvõlga, riigieelarve bilanssi, riigi valuutareserve. • Jätkusuutlikku majandust suudavad hoida need riigid, kellel on stabiilne fiskaal- ja majanduspoliitika. • Need asjaolud on olulised riigi üldise riskitaseme vähendamiseks. Kui maailma majandusega juhtuvad strukturaalsed või äkilised muutused, siis selliste muutuste osas on paremini kaitstud tugeva valuutareserviga riigid. Samas USA-l näiteks pole tugevat valuutareservi, kuid tema krediidivõime on sedavõrd hea, et paljud riigid ostavad endale riigireservi USA dollareid ehk sisuliselt laenavad USA-le raha. 20

Arenenud ja arenevad turud Investeerimismaailma jaoks on oluline jagada riigid kaheks: 1) arenenud majandusega riigid; 2) arenevad turud (riigid, mille majandus on üleminekufaasis jõudmaks arenenud tööstusriikide sekka). • Areneva majandusstruktuuriga riigid on riskantsemad ning seetõttu on välistele mõjutustele rohkem avatud. Nemad peavad hoolitsema oma valuutareservide eest, et tagada rahaliste ressursside olemasolu ka maailmamajanduse languse korral. • Arenenud majandusega riikidel on oma majandusstruktuuri küpsuse tõttu majanduslangusest kergem üle saada. 21

Maailmamajanduse prognoos 2007. a • Rahvusvaheline Valuutafond (IMF) tõstis 2007. a majanduskasvu prognoosi 4, 9%-ni (4, 7%-lt) • Samas rõhutati, et majanduskasvu risk on läinud suuremaks, seda seoses kõrge inflatsiooniga ning kõrgete naftahindadega. • Alates 2003. aastast on maailma majandus viimase 30 aasta kõige tugevamas kasvutsüklis. 22

Maailma majanduse areng 2004. – 2007. a 2004 2005 2006* 2007* Maailm 5, 3% 4, 9% 5, 1% 4, 9% Arenenud majandused 3, 2% 2, 6% 3, 1% 2, 7% Arenevad majandused 7, 7% 7, 4% 7, 3% 7, 2% * IMF-i prognoos 23

2007. a arenenud majandustega riikides 1/2 Suurima majanduskasvuga riigid (sulgudes 2006. a prognoositav kasv): Iirimaa Kreeka Kanada Hispaania 5, 6% (5, 8%) 3, 5% (3, 7%) 3, 0% (3, 1%) 3, 0% (3, 4%) 24

2007. a arenenud majandusega riikides 2/2 Majanduskasv langeb oluliselt: • USA 3, 4% -> 2, 9% • Saksamaa 2, 0% -> 1, 3% • Jaapan 2, 7% -> 2, 1% • Šveits 3, 0% -> 1, 9% • Rootsi 4, 0% -> 2, 2% Majandus tõuseb või langeb vähe: • Austraalia 3, 1% -> 3, 5% • Holland 2, 9% -> 2, 9% • Suurbritannia 2, 7% -> 2, 7% • Prantsusmaa 2, 4% -> 2, 3% • Kanada 3, 1% -> 3, 0% 25

2007. a arenevatel turgudel 1/2 Suurima majanduskasvuga riigid (sulgudes 2006. a prognoositav kasv): • • Hiina India Pakistan Bangladesh Indoneesia Argentiina Malaisia 10, 0% (10, 0%) 7, 3% (8, 3%) 7, 0% (6, 2%) 6, 2% (6, 2%) 6, 0% (5, 2%) 6, 0% (8, 0%) 5, 8% (5, 5%) 26

2007. a arenevatel turgudel 2/2 Majanduskasv langeb oluliselt: • Singapur 6, 9% -> 4, 5% • India 8, 3% -> 7, 3% Majandus tõuseb või langeb vähe: • Indoneesia 5, 2% ->6, 0% • Tšiili 5, 2% -> 5, 5% • Tai 4, 5% -> 5, 0% • Brasiilia 3, 6% -> 4, 0% 27

Lisaküsimused alati oodatud Seminaride kava: www. lhv. ee/seminar Telefon: E-mail: Kontor: 6 800 400 klienditugi@lhv. ee Pärnu maantee 25, Tallinn Koduleht: www. lhv. ee Investeerimisõpik: www. lhv. ee/help/school Foorumid: www. lhv. ee/forums 28