KOOSTEJOONIS Rein Kalep Täiendatud J Särak 2014 2017 a

KOOSTEJOONIS Rein Kalep Täiendatud J. Särak 2014/2017. a 2007

KOOSTEJOONISE TÜKITABEL ja selle mõõtmed R. Kalep TTK 2007©

KOOSTEJOONIS R. Kalep TTK 2007©

Osa Nimetus, materjal Tähis Hulk Märkus Detailid Kere СЧ 15 ГОСТ 1412 -79 Käepide Teras 20 ГОСТ 1050 -88 Survemutter Бр05 Ц 5 С 5 ГОСТ 613 -79 Klapp Бр05 Ц 5 С 5 ГОСТ 613 -79 Sõrm Teras 15 ГОСТ 1050 -88 Otsik Getinaks I 12, 0 ГОСТ 11718 -74 Reguleerimismutter Бр05 Ц 5 С 5 ГОСТ 613 -79 Vedru Teras 65 ГОСТ 1050 -88 Tihend kumm Standardtooted Splint 5 x 20 CT. CЭB 220 - 75 KOOSTEJOONISE juurde kuuluv TÜKITABEL Väli Materjalid Rasvanöör 1 2 3 4 5 6 7 8 9 10 R. Kalep TTK 2007© 11

LIHTSUSTUSED KOOSTEJOONISEL 1. Suuremaid ja keerukamaid ostetavaid alakooste ei joonestata detailselt välja, joonestatakse ainult kontuurid (näit elektrimootorid jne). 2. Väikesed koonilisused ja kalded, et neid oleks joonisel näha, joonestatakse suurematena. 3. Läbipaistvast materjalist detailid (klaas, võrk) näidatakse läbipaistmatuna; klaasi taga olev aparaadi skaala või osuti joonestatakse välja nähtavana. 4. Kui mitmest osast kokkukeevitatud detail on alakoost, siis lõikes viirutatakse seda nagu ühtset osa. 5. Ei näidata väikesemõõtmelisi faase, ümardusi, sooni, süvendeid, astmekesi, rihveldusi, sälke. Võib jätta näitamata varda ja ava vahelise pilu; poldi, tikkpoldi ja kruvi põhjaga ava (vt joonis 128 ja 129). 6. Kui koostu konstruktsioon on üheselt selgesti arusaadav, võib osa detaile koostul joonestada lõikamata, kunagi aga ei lõigata polte, mutreid, kruvisid, seibe, kuule, neete, kui nendes on avasid, tehakse ava kohalt kohtlõige (vt joonis 128 ja 129). 7. Vedrudel võib osa keerde vahelt jätta välja joonestamata, ühendades need ainult telgedega (vt joonis 128 ja 143).

LIHTSUSTUSED KOOSTEJOONISEL 8. Keerdvedrude taga olevad detailide elemendid jäetakse välja joonestamata (joonetatakse välja kuni vedru ristlõikeprofiili teljeni (vt joonis 128 e ja 143 b). 9. Ühesugused ja ühtlaselt paigutatud detailid ja detaili elemendid (näit kinnitusdetailid, hambad, avad) võib näidata vaid üks kord, joonestades välja ainult avade teljed. 10. Ostetavaid alakooste või detaile (veerelaagrid, võllitihendid, vedrud) võib joonestada tinglikult. 11. Kaelustihendeid lõikes ei viirutata. 12. Toote alakoostud, mille kohta on vormistatud eraldi joonised, võib joonestada lõikamata.

LIHTSUSTUSED KOOSTEJOONISEL

LIHTSUSTUSED KOOSTEJOONISEL

KOOSTEJOONISE LUGEMINE joonisel kujutatud toote otstarbe selgitamine, tema ehituse ja üksikosade ühenduse ning koostöö lahtimõtestamine

KOOSTEJOONISE LUGEMINE toimub järgmise skeemi kohaselt: 1. toote nimetus, kasutusala ja otstarve; 2. koostu koosseis, üksikdetailide nimetus, otstarve ja arv koostus; 3. määrata joonise mõõtsuhe, tutvuda joonisel olevate põhiliste ja lisakujutistega, nende otstarbega ning luua tootest üldine ettekujutus; 4. tutvuda joonisele kirjutatud tehniliste tingimuste ja mõõtmetega (gabariitmõõtmed, ühendusmõõtmed jne); 5. mõtestada lahti iga üksiku detaili kuju ja leida tükitabelist toote nimetus, materjal ja muud tema kohta toodud andmed; 6. määrata kindlaks detailide omavaheline ühendus (kas keevis-, neet-, liist-, hammas- või keermesliited), ühenduse iseloom (kas liikuv või liikumatu), liikuvate osade liikumise ulatus nende töötamise ajal ja toote üldine tööpõhimõte; 7. leida tükitabelist kinnitusdetailid ja nende mõõtmed, mille abil toimub toote koostamine ja määrata toote kokku- ning lahtimonteerimise järjekord.

K O O S T E J O O N I S E D E T A I L I S E E R I M I N E koostejoonise alusel sellesse koostu kuuluvate detailide eskiiside või tööjooniste valmistamine Tööjoonised tehakse kõikide sellesse koostu kuuluvate detailide kohta Detailiseerimisele ei kuulu: Ø standardsed tooted; Ø ostetavad detailid; Ø väga lihtsad profiil- ja lehtmaterjalist valmistatavad detailid, millele saab kõik mõõtmed detaili valmistamiseks anda tükitabelis.

K O O S T E J O O N I S E D E T A I L I S E E R I M I N E toimitakse järgnevalt: 1) koostu joonise lugemine; 2) teha kindlaks eskiisitava detaili geomeetriline kuju ja suurus (luua tema ruumiline pilt); 3) määrata vajalikud (minimaalsed) detaili kujutised (need kujutised ei pruugi langeda kokku koostejoonisel olevate kujutistega; mitte mingil juhul ei tohi mehaaniliselt kopeerida koostejoonisel nähtavaid kujutisi); 4) määrata joonestamiseks vajalik lehe formaat; 5) joonestada välja detaili vajalikud kujutised (vaated, lõiked, ristlõiked ja väljatoodud elemendid); 6) mõõtmestada detaili joonis, mõõtmete märkimisel arvestada koostejoonise tegeliku mõõtsuhtega (kontrollida joonisele kantud mõõtmete järgi);

K O O S T E J O O N I S E D E T A I L I S E E R I M I N E 7) kuna jooniselt mõõdetavad mõõtmed on ligikaudsed, siis arvestada sellega, et koos töötavatel pindadel on üks ja sama nimimõõde; 8) märkida detaili pinnakaredused; 9) määrata detaili materjal ja täita nurgatabel (kirjanurk); 10)täita joonise teksti osa (tehnilised tingimused, nõuded jm); 11)pärast eskiisimist valida detaili tööjoonise valmistamiseks sobiv standardne mõõtsuhe (kõikide detailide jaoks ei tarvitse see olla ühesugune).

KOOSTEJOONIS (Torukruustangid)

KOOSTU KUULUVAD DETAILID -- 1

KOOSTU KUULUVAD DETAILID -- 2

KOOSTUDE NÄITED Kraan (korkkraan) Siiber (d >40 mm) Ventiil

KOOSTUDE NÄITED (Ventiil IG 26)

KOOSTUDE NÄITED (Ventiili IG 26 alakoost)

KOOSTUDE NÄITED NB! osa 4(puks) on ülemises asendis R. Kalep TTK 2007©

KLAPI ÜHENDUS VARDAGA

TOPENDI KONSTRUKTSIOONE