Infotöötlus Õppejõud Julia Kjahrenova Sisukord

Infotöötlus Õppejõud Julia Kjahrenova

Sisukord • • Sisendseadmed (klaviatuur, hiir, skanner. . . ) Tarkvara algmõisted (andme elemendid, liigitus) Arvutikasutus sisestamisel (pilditöötlus ja teksti tuvastamine) Töötlusseadmed (Bitt ja bait, muut- ja püsimälu) Arvutiprogrammid (süsteem- ja tarbeprogrammid) Arvutikasutus andmetöötlusel (failid ja nende tüübid) Väljundseadmed (Printer, Graafikastandardid) Andmeväljastus (andmeväljastuse liigid)

Töötlusseadmed Pärast andmete sisestust arvutisse toimub nendega terve rida andmetöötlusprotsesse. Andmete töötluseks sisaldab arvuti mitmesuguseid töötlusseadmeid: KESKSEADE VÄLISMÄLUD CPU – central processing unit : töötlusüksus, millega on ühendatud kõiksisendväljundseadmed, tõlgendab kõiki arvutiprogrammi poolt saadetud karraldusi ja täidab need. CPU võib võrrelda inimajuga. Sisend-, töötlus- ja väljundandmeid on vaja arvuti töö ajaks ja ka kauemaks säilitada. • Diskettseadmed • Kõvaketasseadmed • Mälukaardid • Optilised mälud

Mis on korpuse sees?

Bitt ja Bait • Bitt on väikseim mõeldav infoüksus, mida esitavad kaks eri lülitusolekut. • 8 bitti kogumit nimetatakse baidiks. Sõna ingliskeelne vorm bit on tegelikult lühend sõnapaarist binary unit ja see viitab kahendsüsteemile mis on kaasaaegsete arvutite andmetöötluse aluseks.

Bitt ja Bait Kahendsüsteemi valiku tingib selle kerge tehniline realiseeritavus, sest kahe olekuga elemente võib luua väga mitmel viisil: Voolu olemasolu – voolu puudumine Lüliti on suletud – lüliti on avatud Transistor juhib – transistor on suletud

Bitt ja Bait Suurte andmehulkade lühemaks tähistamiseks kasutatakse andmemahu iseloomustamisel järgmisi lühendeid: Maht Lühend Baite Ca baite Ca lehekülgi 1 kilobait KB 1024 Tuhat 0, 5 1 megabait MB 1048576 Miljon 400 1 gigabait GB 1073741824 miljard 429000

Muut ja püsimälu Mäluseadmete üheks põhitüübiks on muutmälu, ka lugemis-salvestusmälu või RAM (Random Access Memory) See tähendab et, selles mälus on võimalik igas mälupesas ligikaudu võrdse pöördusajaga teostada nii lugemist kui ka salvestamist. Andmete sisestamine neisse toimub valmistamise käigus või vastavaid lisaseadmeid ja – protseduure rakendades kasutaja enda poolt.

Muutmälu

Muutmälu

Muut ja püsimälu Teiseks põhitüübiks on püsimälu ehk ROM (Read. Only Memory), milles ainsaks tööoperatsiooniks on lugemine.

Peitmälu ehk vahemälu (Cache) • Salvestatakse korduvalt kasutatavaid käske ja andmeid • Kiirem kui RAM • Protsessorisse integreeritud vahemälu ehk primaarne vahemälu (Pentiumidel 16 KB) • Protsessoriväline vahemälu ehk teise astme vahemälu (tänapäeval 512 KB)

Välised mäluseadmed Välismälud on keskseadmega seotud mäluseadmed, mis võivad püsivalt talletada ja võimaldada suurte andmehulkade korduvalt lugemist peamiselt magnetiliste või optiliste andmekandjatel abil. • Disketid • Kõvaketad • Optilised mälud

Disketid (FDD, Floppy Disk Drive ) Disketi (floppy disk) leiutas 1950. a. Jaapanlane Nakamatsu, kes müüs oma patendiõigused IBM-le. IBM võtti oma süsteemides algul kasutusele 8 tollised disketid, seejärel hakkas Shugart kasutama 5 ja 14 tolliseid (133 mm) floppisid. Tänapäeval ? ? ? Disketid on tegelikult õhukesed plast- või metallettad, mis on kaetud magnetilise rauaoksiidi kihiga.

FDD (2) • Läbimõõt 3, 5” (varem 5, 25”) maht 1, 4 MB Ajamimehhaanika ja indeksava Kirjutuslugemisaken ja aknakate • DS (double sided) – kahelt poolt salvestatav • DD (2 D)- topelttihedusega • HD (high density) – kõrgtihe salvestus • tpi (tracks per inch) radu tolli kohta (3 ½-tel on see 135 • Radade arv 80 HD- tunnus kirjutuskaitse klõpats

Optilised mäluseadmed Harilik ainult loetav (read-only) kompaktketas ehk CD-ROM (Compact Disk Read-Only Memory) on tavaline kõvakettaga võrreldes suhteliselt aeglane ja madala ülekandekiirusega, kuid kergesti vahetatav ja transporditav. Milleks kasutatakse CD-ROM’e?

Optiline ketas CD • CD – ROM Compact Disk Read-Only Memory • maht ~650 MB • Programmide installatsioonifailid, teatmikud, multimeedia rakendused • CD-R - ühekordset kirjutamist võimaldav CD • CD-RW – korduvat kirjutamist ja kustutamist võimaldav CD • DVD (Digital Versatile/Video Disk) – suuremahuline kuni 4 kihiga, 4, 7 GB kihi kohta (maht 4, 7 -18, 8 GB)

Optilised mäluseadmed CD-R – ühekordselt kirjutamist võimaldav salvestuslisakihiga kompaktketas CD-E – kasutamist ja korduvkirjutamist võimaldav kompaktketas, mis ühildub CD-ROM-i ja CD-R-ga DVD (Digital Versatile Disk) – suuremahuline (4, 718, 8 GB) mitme lisakihiga kompaktketas.

Kõvaketas HDD, Hard Disk Drive • Metallist, hermeetilielt suletud korpuses • Lugemis-kirjutuspead, sektorid, rajad • Mälumaht (tänapäeval 10 – 40 GB) • Keskmine rajaotsinguaeg (10 -15 millisekundit) • Ülekande kiirus (16, 6 MB/sek) NB! Magnetkettad kardavad kuumust, vett, painutamist, tolmu ja magnetvälju

HDD (2)

Tänan tähelepanu eest ! Küsimused ?