Eesti meeste tervis otsides lahendusi Anu Kasmel

Eesti meeste tervis – otsides lahendusi Anu Kasmel Tartu Ülikool

Meeste tervis VAADATES TÄNAST SIRVIDES PÕHJUSI OTSIDES LAHENDUSI VAADATES TULEVIKKU

Eesti ja Soome meeste keskmise eluea kasv aastatel 1955 -2005 WHO, 2007

Vanuse-spetsiifiline suremuse määr Eesti meestel ja naistel (2003) võrreldes Soomega (2002) Allikas: Eurostat

Meeste keskmine eeldatav eluiga, EU 2004 WHO, 2006

Meeste surmapõhjuste struktuur vanusgruppides, 2004

Surmapõhjused vigastustest meestel 2001. aastal (per 100 000) Taie Kaasik

Varajaste (0 -64 a) surmade osatähtsus Eestis 1996 ja 2004 1996 2004

Surmade arv alkoholist põhjustatud haiguste tagajärjel 100 000 15 aastase ja vanema el kohta Alk tarvitamisest ting psüühika- ja käitumishäired, alk maksahaigus, alk mürgistus, maksatsirroos Nordic Alcohol Statistics, 2001 -2006

VAADATES TÄNAST Meeste tervis MÕELDES PÕHJUSTELE OTSIDES LAHENDUSI VAADATES TULEVIKKU

TERVISEMÕJURID Dalgren ja Whitehead, 1991 Poliitilised, sotsiaal-majanduslikud, kultuuri- ja keskkonnatingimused Elamis- ja töötingimused Sotsiaal-psühholoogilised kogukonna mõjud Individuaalsed eluviisi faktorid ilin üs Fü e Va im ne Bioloogilised faktorid: vanus, pärilikkus, sugu TERVIS Sotsiaalne

Sotsiaalmajanduslikud mõjurid n n n Haridus, sissetulek, positsioon, töö olemasolu; Inimesed madalamal sotsiaalmajanduslikul positsioonil surevad nooremas eas ja on sagedamini haiged; Tegemist on ebaõigluse fenomeniga ning seda peetakse 21 sajandi suurimaks rahvatervise probleemiks.

‘Halb’ või ‘keskmine’ subjektiivne tervis erineva haridustasemega, soo ja vanusgrupiga uuritavatel Allikas: Kunst et al. 2002 Kõrgkool Keskkool Põhikool 90 80 Protsent 70 60 50 40 30 20 Mehed Naised 25– 44 45– 59 60– 79

Suremus hariduse järgi 1989 and 2000 Men Women Leinsalu et al, 2003

Ferrie et al 2005

Sotsiaal-psühholoogilised mõjurid Emotsionaalne distress töötavate ja töötute vastajate hulgas erineva soo, vanusgrupi ja elukoha järgi ( 25– 59) Allikas: Kunst et al. 2002 Töötavad Töötud 25 Protsent 20 15 10 5 0 Mehed Naised 25– 44 45– 59 Tallinn Muu linn Maa

Keskkonna mõjurid Alkoholi jaemüügi kohtade arv 100000 el kohta seisuga 1. 01. 2007 Nordic Alcohol Statistics, 2001 -2006

Riigi kogutulu alkoholist Nordic Alcohol Statistics, 2001 -2006

Käitumuslikud mõjurid 15 aastaste Eesti Noorte suitsetamine vähemalt korra nädalas (%) Eesti kooliõpilaste tervisekäitumise uuring 2002

Käitumuslikud mõjurid

“See on tänapäeva maailmas suurim ebaõiglus, et inimesed, kes elavad kõige ebasoodsamates elutingimustes, on haigemad, neil on sagedamini puudeid ja nad surevad varem. ” Benzeval, Judge, & Whitehead, 1995

VAADATES TÄNAST Meeste tervis SIRVIDES PÕHJUSI OTSIDES LAHENDUSI VAADATES TULEVIKKU

Hüpotees 1: Eluviisi muutus? n n n Jaapani mehed suitsetavad kaks korda enam kui Ameerika mehed kuid nende eluiga on oluliselt pikem. Tervisekäitumine on sotsiaalpoliitiliste mõjude produkt; Enamik ainult eluviisi muutusele suunatud sekkumised on olnud väheedukad või ebaõnnestunud (Mc. Kelly, 2006; Brenner, 2002; Marmot, 2002; Morgan, 2006)

Hüpotees 2: Geneetilised põhjused? n n Sakslased Ida- ja Lääne-Saksamaal on oluliselt erineva keskmise eeldatava eluea, suremuse ja haigestumuse näitajatega. Erinevused on sotsiaalpoliitiliste mõjude produkt.

Hüpotees 3: Tervishoiu finantseerimine?

Hüpotees 4: Naised kujundavad mehe tervise?

Hüpotees 4: Naised kujundavad mehe tervise?

Hüpotees 5: Pikemad töötunnid? Keskmine töötundide arv USA versus Jaapan USA Jaapan 1980 1, 883 2, 121 1997 2, 037 1, 889 2002 2, 019 1, 825

Hüpotees 6: Sotsiaalne toetus Varajane areng n n Lapse varajane areng on korrelatsioonis hilisema tervisega; Aju areng on seotud keskkonnaga; Lapse areng sõltub perest, naabruskonnast, paikkonnast ja riigikorrast. Sotsiaalne toetus väikelapseeas on oluline tervisemõjur.

Hüpotees 7: Vaesus Sissetulek n n Sissetuleku ebavõrdsus ühiskonnas tingib suurimad terviseprobleemid otsese ja kaudse mõju kaudu (Marmot, 2002; Kunst, 2002) Suhteline ja absoluutne vaesus – mõlemate korrelatsioon tervisega tugev (Mc. Kelly, 2003).

‘Halb’ subjektiivne tervis, depressioon (vanusgroup 25– 79) ja funktsionaalne puudulikkus (vanusgroup 60– 79) erineva sissetuleku järgi 1 madal 2 3 4 kõrge sissetulek 25 Protsent 20 15 10 5 0 ‘halb’ subj. tervis Kunst et al. 2002 Depression Funkts. puudulikkus

Hospitaliseerimine südameinfarkti tõttu sissetuleku Ontarios 2000 -2005 13, 935 11, 837 12, 000 8, 090 9, 000 6, 000 13, 115 4, 614 3, 000 0 1 st (Kõrgeim sissetulek) 2 3 4 5 (Madalaim sissetulek)

Hüpotees 8: Sotsiaalne usaldus n n n Tunnetatud kuulumine võrgustikesse (Cobb, 1976); Alabama uuring – võrgustikesse kuulumine korrelatsioonis pikema elueaga (Berkman & Bresley, 1983) Tecumseh, Michigani uuring – abielus olevad , kirikus käivad, MTÜ-des ja paikkonna tegevustes osalevate suremus oluyliselt madalam (House et al. , 1982); Framinghami südameuuring – hea sotsiaalse toetusega inimestel väiksem haigestumine CVH-sse (Haynes & Feinleb, 1980); Sotsiaalse isolatsiooni puhul kõrgem haigestumine CVH-sse (Ruberman et al. , 1984) Olulisim tervisemõjur!

Hüpotees 9: Sotsiaalne ebavõrdsus tervises Gini indeks valikus Euroopa riikides, 2002 (WHO, 2005).

Vanusele standarditud suremuse suundumus aastatel 1987– 1990 ja 1999– 2000 kõrg- ja põhiharidusega vastanute hulgas (vanusgrupp 20 ja vanemad) Ülikool Põhikool ASMR per 100 000 3500 3000 Mehed Naised 2500 2000 1500 1000 500 1987– 1990 1999– 2000

Erinevused rahvastike tervises tulenevad sellest, kuidas elu riigis on organiseeritud. Sir M. Marmot, 1990 -2008

Rahvastiku tervise arengu mudel SOTSIAALNE KONTEKS Juhtiv ideoloogia; Sotsiaalpoliitika; Väärtused; Kultuur; Inimõigused; Keskkond ERINEV EKSPOSITSIOON JA HAAVATAVUS SOTSIAALNE KIHISTUMINE Haridus Materiaalsed võimalused Sissetulek Psühhosotsiaalsed tegurid Töö Käitumine Elukoht Bioloogilised aspektid TERVIS

VAADATES TÄNAST Meeste tervis SIRVIDES PÕHJUSI OTSIDES LAHENDUSI VAADATES TULEVIKKU

Rahvastiku tervise arengukava 1 Laste tervisttoetava ja turvalise arengu tagamine 2 Sotsiaalse sidususe suurendamine ja turvalisuse suurendamine 3 Tervise säilimist ja arenemist soodustava elu- ja töökeskkonna tagamine 4 Tervislike valikute ja eluviisi soodustamine 5 Vajadustest lähtuva, õiglase ja tulemusliku terviseteenuste süsteemi arendamine

Rahvastiku tervise arengukava ■ ■ ■ TUGEVUSED Avalik diskussioon ühiskonnas Kokkulepe erakondade vahel Tõenduspõhised strateegilised suunad Erinevate sektorite kaasatus Rida positiivseid meetmeid Alus tervisekoalitsiooni loomiseks n n n NÕRKUSED Poliitiliste meetmete tagasihoidlikkus Rõhuasetus indiviidi vastutusele Elluviiva struktuuri väljajäämine Alkoholipoliitika ignoreerimine Hindamisindikaatorite mittevastavus Finantside ebapiisavus/ puudus

Ultimatiivsed eeltingimused olukorra muutuseks n n n Sotsiaalse kihistumise ja haavatavuse vähendamine Fookus haavate meeste gruppide tervisthävitava ekspositsiooni vähendamisele Sotsiaalne korporatiivne vastutus Kogukondade kaasatus Elluviimise struktuuri määratlus ja selle suutlikkuse arendus

Tulemuslike lahenduste eeldus – erinevate tasandite suutlikkus STRUKTUUR Valitsuse tasand Koordineeriv keskus Maavalitsuse tasand Omavalitsuse tasand SUUTLIKKUS -Struktuuriehituse suutlikkus -Struktuuri võimestamise suutlikkus -Ressursside (intellektuaalsete, sotsiaalsete, poliitiliste ja finantsiliste) kindlustamise suutlikkus -Pädevuse jagamise suutlikkus -Juhtimise suutlikkus

Traditsionaalsed 10 tervisesoovitust Donaldson, 1980 1. Ära suitseta. Kui suitsetad, siis lõpeta. Kui ei suuda, siis vähenda. 2. Söö tasakaalustatud toitu, rohkel puu- ja köögivilju. 3. Ole kehaliselt aktiivne. 4. Kasuta stressimaandamise tehnikaid jaga oma probleeme ja lõõgastu. 5. Kui kasutad alkoholi, siis tee seda mõõdukalt 6. Hoidu päikesepõletuse eest. 7. Praktiseeri turvaseksi. 8. Käi regulaarselt vähiskriiningus. 9. Juhi turvaliselt mootorsõidukit. 10. Õpi esmaabivõtteid

Alternatiivsed 10 tervisesoovitust Gordon, 1998 täiendatud 1. Ära ole vaene. Kui saad, siis lõpeta vaene olemast. Kui ei saa, siis püüa mitte kaua vaene olla. 2. Oma jõukaid, armastavaid ja tolerantseid vanemaid, ema, kes annab rinnapiima ja on kodune. 3. Oma autot. 4. Ära tööta stressirikkal ja madalapalgalisel tööl, ära kaota tööd ega muutu töötuks. 5. Ära ela halbades elamistingimustes. 6. Ole suuteline käima soojal maal puhkusel ja päikesevannides. 7. Võta välja kõik riiklikud ja muud toetused, mis võimalik kui oled töötu, pensionil, haige või puudega. 8. Ära ela suure liiklusega tänaval või saastava tööstusettevõtte läheduses. 9. Kuulu paljudesse klubidesse, sõprusringidesse ja pea sageli pidu. 10. Kallista oma lähedasi vähemalt neli korda päevas, helista neile sageli ja käi külas.

Kokkuvõtteks n n Rahvastiku tervise määrab see, kuidas riik on organiseeritud; Muutuste edukus riigis on mõjutatud tugevast tsiviilühiskonnast, sotsiaalsest kapitalist, st kogukondade võimestumisest; Kiiremad, ja ka väiksemaid investeeringuid vajavad muutused on strukturaalsed, seadusandluse muudatustega saavutatavad; Kui suuname oma tegevused 10% meeste kaasatusele, kes on sotsiaalselt haavatavamad, saame probleemid suures osas lahendatud.