Eesti kooliõpilaste ettekujutus teadustööst ja teadlase elukutsest ROSE

Eesti kooliõpilaste ettekujutus teadustööst ja teadlase elukutsest ROSE uuringu tulemuste põhjal Ettekanne konverentsil „Doktorid Eesti tuleviku arengumootoriks“ Moonika Teppo, TÜ doktorant

Sissejuhatus • Most of us who are scientists have enjoyed climbing this ladder as part of our education. We revel in the lofty view from the top. • Unfortunately, many students do not see the connection between the successive rungs. They are not told and do not discover why or where they are climbing. • Before long they develop vertigo. Often they jump or fall off the ladder before they reach the top. All they take from the experience is distaste for science. (Schwartz, 2006) 2

EL komisjoni rapordis tuuakse välja järgmised probleemid • • • Õpilased ei vali teadusega seotud erialasid edasiõppimisel Loodusteaduslik (teaduslik) karjäär pole atraktiivne Tööstus vajab parimaid lõpetajaid Koolis õpetatavad loodusteadused soodustavad negatiivse suhtumise kujunemist teadusesse Õpilased küll hindavad teadlase tööd (eelkõige tulemusi), kuid ei soovi isiklikult siduda oma tulevast elukutset teadustööga ega teadlase karjääriga (European Commission, Report by the High Level group, 2004)

Uurimistööd on näidanud, et loodusteadused § on ebapopulaarsed ja irrelevantsed õpilastele (Kracjik, 2001; Osborne and Collins, 2001; Pak, 1997; Sjoberg, 2004; WCS, 1999; ICASE, 2003; Fensham, 2005); § ei arenda kõrgemat järku mõtlemist nõudvaid oskusi (Anderson, 1992; Zoller, 1993; 2004); § tekitavad lõhe õpilaste soovide ja õpetajate poolt õpetatu ning hinnatu vahel (Hofstein and Mamlok, 2000; Yager and Weld, 2000; Holbrook and Rannikmäe, 2002; 2004); § ei muutu, sest õpetajad kardavad muutusi ja vajavad nii koolitust kui moraalset toetust (Aikenhead, 1997; Bell, 1998; Rannikmäe, 2001; Mamlok, 2004).

Mis on ROSE projekt? • ROSE – The Relevance of Science Education • ROSE on rahvusvaheline võrdlusuuring, mille peaeesmärgiks on välja selgitada 15 -16 -aastaste õpilaste huvid ja hinnangud loodusteaduste õppimisel, nende arvamused keskkonnaprobleemide, teaduse ja tehnoloogia ning tulevase elukutse (karjääri) kohta (Schreiner & Sjøberg, 2004).

ROSE projekt maailmas Projektis osaleb kokku üle 40 riigi, 32 riigi õpilastelt on andmed korjatud (~36 000 õpilast) Euroopa (eraldi kaart) Andmed kogutud Andmete kogumine pole lõpetatud

Andmed kogutud Andmete kogumine pole lõpetatud Austria Taani Küpros Inglismaa Eesti Soome Saksamaa Kreeka Island Iirimaa Iisrael Itaalia Läti Malta Põhja-Iirimaa Norra Poola Portugal Venemaa Hispaania (Baleares) Hispaania Rootsi Sveits Türgi Malta Küpros

ROSE projekti metoodika Eestis • Originaalküsimustik on välja töötatud rahvusvahelises koostöös • Valimisse kuuluvad koolid valiti juhuslikkuse alusel, igast koolist üks 9. klass • Projekt viidi läbi 2003. a kevadel • Valimi moodustasid 675 õpilast (340 tüdrukut ja 335 poissi) 25 -st üldhariduskoolist üle Eesti; • Kordusuuring toimus 2006. a kevadel, millest võttis osa 584 õpilast (313 tüdrukut ja 271 poissi) 23 -st koolist.

ROSE küsimustiku osad • • Mida ma tahan õppida? (A, C, E) Minu tulevane töö (B) Keskkonnaprobleemid ja mina (D) Minu loodusteaduste tunnid (F) Minu arvamused teadustest ja tehnoloogiast (G) Minu koolivälised kogemused (H) Mina teadlasena (I) (vabavastuseline küsimus) Kui palju raamatuid sul kodus on? (J) Kokku 250 küsimust (4 -pallilise Likerti skaala tüüpi) ei huvita üldse - huvitab väga; ei nõustu üldse – täiesti nõus; ei ole oluline - väga oluline; mitte kunagi - tihti

“Loodusteadused meeldivad mulle” Uganda Ghana Philippi Egypt Turkey Spain Russia Poland Latvia Estonia Greece Ireland Japan England Israel Iceland Finland Sweden Norway Denmark Mõnedes arenenud riikides ei meeldi tüdrukutele loodusteadused Mõnedes riikides (peamiselt arengumaades), meeldivad õpilastele loodusteadused väga Peaaegu kõikides riikides, meeldivad poistele loodusteadused rohkem kui tüdrukutele. 1, 6 1, 8 2, 0 2, 2 2, 4 2, 6 Mean F 5. I like to learn school science 2, 8 3, 0 3, 2 3, 4 11

“Teadus ja tehnoloogia on olulised ühiskonna jaoks” Uganda Philippi Ghana Turkey Trinidad Egypt Iceland Russia Latvia Israel Ireland Poland Greece Estonia Norway Sweden Finland Denmark Japan England Spain Õpilased kõikides riikides nõustuvadsellega, et teadus ja tehnoloogia on olulised ühiskonna joaks Tüdrukud 2, 4 2, 6 2, 8 Poisid 3, 0 3, 2 3, 4 3, 6 Mean G 1. Science and technology are important for society 3, 8

Õpilaste arvamused teadlaseks saamise kohta (võrdlusandmed 2003. ja 2006. a. ) 13

Kuivõrd õpilastele meeldib õppida loodusaineid? (2006. a kordusuuring) (1) 14

Kuivõrd õpilastele meeldib õppida loodusaineid? (2006. a kordusuuring) (2) 15

Õpilaste karjäärivalikute eelistused Faktori nimetus 1. Enesearendamine Faktori sisu Kirjeldatuse % Töötamine millegagi, mis on minu jaoks tähtis ja oluline Tegelemine kohas, kus tihti juhtub midagi uut ja huvitavat Oma teadmiste ja võimete arendamine ning parandamine Sagedane oma otsuste langetamine 17, 1% Oma töökohas “ülemuseks” saamine Teiste inimeste üle kontrolli omamine Kuulsaks saamine Teenida palju raha 28, 2% 3. Loovus, loomingulisus Millegi valmistamine, disainimine või leiutamine Uute ideede väljamõtlemine Loominguline töö kunsti vallas Oma annete ja võimete kasutamine 36, 6% 4. Vahendid Masinate või tööriistadega töötamine Esemete parandamine või oma kätega valmistamine 43, 3% 5. Loodus Töö loomadega Töö looduskaitsealal 49, 1% 6. Sõbrad, perekond ja vaba aeg Palju aega sõpradega koosviibimiseks Hobide, huvide ja meelistegevuste jaoks jääb palju aega Palju aega perega koosviibimiseks Millegi lihtsa ja kergega tegelemine 54, 0% 7. Teistele orienteeritus Teiste inimeste aitamine Töötamine meeskonnas, koos paljude teistega Töötamine pigem inimeste kui tehnikaga Iseseisvalt, omaette ja teistest eemal töötamine 58, 2% Töötamine alal, mis eeldab palju reisimist Töötamine kohas, kus tihti juhtub midagi uut ja huvitavat 62, 0% 2. „Võim“ 8. Meelelahutus

Teadlase stereotüüp õpilaste arvates • • • • Valge kittel Prillid Tavaliselt meessoost Keskealine või pensionieelik Töötab laboris Keemik Kiilakas Karm, järeleandmatu Intelligentne Töökas Igav Teoreetiline Friik, veidrik 17

Õpilaste arvamused teadlastest ja nende tööst • • • Teadlased reisivad ümber maailma ja koguvad fakte. Hiljem kirjutavad faktidest kokku aruande Teadlased kasutavad kemikaale Teadlased teevad eksperimente ja viivad läbi uurimusi Teadlased töötavad pikalt iga päev ja nädala otsa järjest Paljud teadlased on briljantsed inimesed. Nad on vajalikud ühiskonnale, kuna ilma nendeta poleks meil televiisorit ega raadiot Teadlased on nii loovad kui ka destruktiivsed. Loovad selles mõttes, et avastavad uusi asju, kuid destruktiivsed selles tähenduses, et nad teevad eksperimente asjadega, mida nad ei tea ning mis võivad põhjustada laialdasi kahjustusi (SAS uurimus, 2002) 18

Tänan kuulamast! 19