Eesti Keele Instituudi tuntuse ja maine uuring

Eesti Keele Instituudi tuntuse ja maine uuring

Sisukord 1. Sissejuhatus 3 2. Kokkuvõte 6 3. Eesti Keele Instituudi tuntus 10 4. Eesti Keele Instituudi maine 21 5. Eesti Keele Instituudi funktsioonid 26 6. Lisad 39 1. Uuringu metoodika 40 2. Uuringu üldkogum ja valim 41 3. Küsitlus 42 4. Tulemuste usalduspiirid 43 5. Ankeet 44 6. Projekti töörühm 47

Sissejuhatus Eesti Keele Instituudi tuntuse ja maine uuring

Sissejuhatus Uuringu eesmärk oli kaardistada Eesti Keele Instituudi tuntus ja maine. Uuringu tulemused vastavad järgmistele küsimustele: § milline on Eesti Keele Instituudi nii spontaanne kui ka aidatud tuntus? Millistes elanikkonna rühmades on tuntus kõrgem, millistes madalam; § milline on elanikkonna kokkupuude Eesti Keele Instituudiga; § milline on Eesti Keele Instituudi maine? Millistes elanikkonna rühmades on maine kõrgem, millistes madalam; § milliseid funktsioone täidab elanikkonna hinnangul Eesti Keele Instituut? Uuring viidi läbi arvutil juhitava telefoniintervjuu meetodil (CATI – Computer Assisted Telephone Interviewing) perioodil 01. − 03. 06. 2010. Uuringu käigus küsitleti 500 Eesti elanikku vanuses 15− 74. Intervjuud viis läbi 19 TNS Emori küsitlejat. Uuringu tulemused on esinduslikud kogu Eesti 15− 74 a elanikkonna suhtes. Uuringu Tellija on Eesti Keele Instituut. Uuringu omandiõigus kuulub Tellijale. Eesti Keele Instituudi tuntuse ja maine uuring > Sissejuhatus 4

Kõigi vastajate sotsiaaldemograafiline taust % sihtrühmast (siin ja edaspidi joonistel veeru %), n=500 SUGU mees naine RAHVUS eestlane muu VANUS 15 -24 25 -34 35 -49 50 -64 65 -74 HARIDUS algharidus, põhiharidus keskharidus, keskeri- või kutseharidus kõrgharidus ELUKOHT Tallinnas Tartus, Pärnus, Narvas, Kohtla-Järvel muus linnas, alevis maa-asulas (alevik, küla) REGIOON Tallinn Põhja-Eesti Lääne-Eesti Tartu piirkond Lõuna-Eesti Virumaa SEISUND ettevõtja palgatöötaja pensionil töötu, tööotsija lapsehoolduspuhkusel, kodune õpilane, üliõpilane AMETIKOHT valgekrae sinikrae SISSETULEK kuni 5000 5001 -9000 üle 9001 ei oska öelda, keeldus Eesti Keele Instituudi tuntuse ja maine uuring > Sissejuhatus 5

Kokkuvõte Eesti Keele Instituudi tuntuse ja maine uuring

Uuringu tulemuste kokkuvõte Eesti Keele Instituudi spontaanne tuntus on 18% ja aidatud tuntus 62%. Eesti Keele Instituudi olemasolu teavad keskmisest enam eestlased, naised, valgekraed ja kõrgharidusega inimesed, keskmisest vähem aga muust rahvusest ja suuremate linnade (Tartu, Pärnu, Narva, Kohtla-Järve) elanikud. Üle poole (65%) nendest, kes teavad instituudi olemasolust, ei oska nimetada ühtegi instituudiga seonduvat märksõna. Väike osa nimetas eesti keele, sh murrete uurimist (11%), sõnaraamatute koostamist, võõrsõnade tähendusega tegelemist või tööd terminoloogiaga (8%). 10% nendest on ka isiklikult instituudiga kokku puutunud ja sama palju kodulehte külastanud. Eesti Keele Instituuti peetakse vajalikuks (81% vastajatest andis 10 -pallisel skaalal hinnanguid vahemikus 8− 10), professionaalseks (59%) ja ligi pooled vastajad pidasid ka akadeemiliseks (49%). Madalamaid hinnanguid on antud märksõnadele nagu inimestele lähedalseisev (12%) ja meedias nähtav (14%). Märkimisväärne osakaal Eesti Keele Instituudist kuulnutest ei oma instituudi maineküsimustes arvamust (vastamata inimeste osakaal on vahemikus 20%− 44%) ja see kehtib enamiku märksõnade puhul. Hinnangud Eesti Keele Instituudi maineküsimustes on suhteliselt ühtlaselt jaotunud – selgelt positiivsema või tõrjuvama hoiakuga eestimaalasi ei ole. Üldise tendentsina saab välja tuua, et positiivseimaid hinnanguid jagavad naised, vanemaealised ning keskmise või madalama sissetulekuga inimesed. Eesti Keele Instituudi tuntuse ja maine uuring > Kokkuvõte 7

Uuringu tulemuste kokkuvõte Instituudi tegevustena nähakse enam: § eesti keele arendamist, uurimist ja hoidmist; § eesti keele murrete ja piirkondlike eripäradega tegelemist; § eesti keele korrektse kasutuse kontrolli ning § sõnaraamatute elektroonilise kättesaadavuse tagamist. Instituudi tegevustega seostatakse vähem tehnikaseadmete eestikeelset kasutust ning keelenõu ja konsultatsiooni pakkumist. Uuringu põhjal võiks eestimaalaste arvates senisest enam tegeleda eesti keele arendamise, uurimise ja hoidmisega (vaid 27% vastajatest andis vastavale väitele 10 -pallisel skaalal hinnanguid vahemikus 8− 10) ning samuti piirkondlike eripärade uurimisega (vastavalt 23%). Samuti oodatakse, et kontroll eesti keele korrektse kasutuse üle oleks tõhusam (22%). Eesti Keele Instituudi tuntuse ja maine uuring > Kokkuvõte 8

Soovitused ja järeldused Kuigi instituudi tuntus on suhteliselt kõrge (aidatud tuntus on 62%), siis teadlikkust, millega asutus tegeleb ning mida endast kujutab, võib madalaks hinnata (nt enam kui pooled vastajad ei osanud nimetada ühtegi instituudiga seonduvat spontaanset märksõna). - Keskmisest madalam on teadlikkus muukeelse elanikkonna hulgas ja nooremas vanuserühmas. Instituudi vajalikkuses ei kahelda – eestimaalaste arvates peab eesti keele uurimise ja arendamisega tegelema ning Eesti Keele Instituut on selleks sobiv asutus. Instituuti iseloomustavateks märksõnadeks professionaalsus ja akadeemilisus. - Maineküsimustes ei ole selgelt positiivsema või tõrjuvama hoiakuga inimesi, on vähem või rohkem teadlikke eestimaalasi. Kõik eelnev on väga hea pinnas edasisele teadlikule mainekujundalasele tegevusele, kuid läbimõtlemist vajab nii sihtrühm kui eesmärgid - kelle seas, millise sõnumiga, millises kanalis ning millal instituudi tegevusi tutvustada. Mainekujundustegevuses võiks märksõnaks olla arvamusliidri funktsioon – Eesti Keele Instituut on ühiskonnas tuntud ja tunnustatud eesti keele teabe- ja konsultatsioonikeskuseks. Eesti Keele Instituudi tuntuse ja maine uuring > Kokkuvõte 9

Eesti Keele Instituudi tuntuse ja maine uuring

Eesti Keele Instituudi spontaanne tuntus % kõikidest vastajatest, n=500 Kas Te teate nimetada mõnda asutust Eestis, mis tegeleb eesti keele uurimisega? Enamik inimesi (69%) ei osanud spontaanselt nimetada ühtegi asutust, mis tegeleks eesti keele uurimisega. Eesti Keele Instituuti mainiti kõige enam – 18% vastajatest (sh 8 vastajat nimetas Eesti Keele ja Kirjanduse Instituuti). Populaarsuselt teisena mainiti Tartu Ülikooli ning Tallinna Ülikooli. 6% vastajatest nimetas muid asutusi (nt Eesti Keele Sihtasutus, keeleinstituut, Võru Instituut, Emakeele Selts, Eesti Rahva Muuseum, emakeeleselts jms), ning 1% vastajatest nimetas koole (nt Mainori Keeltekool, kool jms). Eesti Keele Instituudi tuntuse ja maine uuring > Eesti Keele Instituudi tuntus 11

Spontaanne tuntus elanikkonna rühmades (I) % sihtrühmast EI OSKA ÖELDA, n=344 EKI, n=96 TÜ ja TLÜ, n=46* MUUD, n=35* SUGU mees naine RAHVUS eestlane muu VANUS 15 -24 25 -34 35 -49 50 -64 65 -74 HARIDUS algharidus, põhiharidus keskharidus, keskeri- või kutseharidus kõrgharidus ELUKOHT Tallinnas Tartus, Pärnus, Narvas, Kohtla-Järvel muus linnas, alevis maa-asulas (alevik, küla) REGIOON Tallinn Põhja-Eesti Lääne-Eesti Tartu piirkond Lõuna-Eesti Virumaa Joonisel EKI – Eesti Keele Instituut Eesti Keele Instituudi tuntuse ja maine uuring > Eesti Keele Instituudi tuntus 12

Spontaanne tuntus elanikkonna rühmades (II) % sihtrühmast EI OSKA ÖELDA, n=344 EKI, n=96 TÜ ja TLÜ, n=46* MUUD, n=35* SEISUND ettevõtja palgatöötaja pensionil töötu, tööotsija lapsehoolduspuhkusel, kodune õpilane, üliõpilane AMETIKOHT valgekrae sinikrae SISSETULEK PERELIIKME KOHTA KUUS kuni 5000 5001 -9000 Üle 9001 ei oska öelda, keeldus Eesti Keele Instituudi tuntuse ja maine uuring > Eesti Keele Instituudi tuntus Joonisel EKI – Eesti Keele Instituut 13

Eesti Keele Instituudi aidatud tuntus % kõikidest vastajatest, n=500 Kas Te olete kuulnud, et Eestis tegutseb astus nimega Eesti Keele Instituut? Eesti Keele Instituudi aidatud tuntus on kõrge – 62% eestimaalastest teab, et Eestis selline asutus tegutseb. Vastajad, kes ei osanud nimetada ühtegi eesti keele uurimisega tegelevat asutust (69% kõikidest vastajatest), ei teadnud enamasti ka Eesti Keele Instituudi olemasolust (85% nendest vastas küsimusele eitavalt). Eesti Keele Instituudi tuntuse ja maine uuring > Eesti Keele Instituudi tuntus 14

Aidatud tuntus elanikkonna rühmades (I) % sihtrühmast JAH, 62% (n=324) EI, 31% (n=144) Ei oska öelda, 7%(n=32*) SUGU mees naine RAHVUS eestlane muu VANUS 15 -24 25 -34 35 -49 50 -64 65 -74 HARIDUS Statistiliselt oluliselt rohkem vastajaid antud alarühmas. algharidus, põhiharidus keskharidus, keskeri- või kutseharidus kõrgharidus ELUKOHT Tallinnas Tartus, Pärnus, Narvas, Kohtla-Järvel muus linnas, alevis maa-asulas (alevik, küla) REGIOON Tallinn Põhja-Eesti Lääne-Eesti Tartu piirkond Lõuna-Eesti Virumaa * Vastajate arv antud küsimuses on üldistuste tegemiseks liiga väike. Eesti Keele Instituudi tuntuse ja maine uuring > Eesti Keele Instituudi tuntus 15

Aidatud tuntus elanikkonna rühmades (II) % sihtrühmast JAH, 62% (n=324) EI, 31% (n=144) Ei oska öelda, 7% (n=32*) SEISUND ettevõtja palgatöötaja pensionil töötu, tööotsija lapsehoolduspuhkusel, kodune õpilane, üliõpilane AMETIKOHT valgekrae sinikrae SISSETULEK kuni 5000 5001 -9000 üle 9001 ei oska öelda, keeldus * Vastajate arv antud küsimuses on üldistuste tegemiseks liiga väike. Eesti Keele Instituudi tuntuse ja maine uuring > Eesti Keele Instituudi tuntus 16

Eesti Keele Instituudi spontaanne ja aidatud tuntus elanikkonna rühmades Eesti Keele Instituudi spontaanne tuntus: § on keskmisest kõrgem eestlaste, kõrgharidusega inimeste, valgekraedena töötavate, keskmise sissetulekuga ja Tallinna elanike seas, ning § keskmisest enam ei osanud antud küsimusele vastata muust rahvusest, noorem vanuserühm (15− 24), alg-, põhi- või keskharidusega inimesed, samuti madalama sissetulekuga ja sinikraed ning maa-asula elanikud; §Tartu või Tallinna ülikoole nimetasid keskmisest enam Tartu ja Lõuna-Eesti piirkonna ning kõrgharidusega inimesed. Muid koole või asutusi nimetasid keskmisest enam keskealised (35− 49) inimesed. Eesti Keele Instituudi aidatud tuntus on: § keskmisest kõrgem eestlaste, naiste, valgekraede ja kõrgharidusega inimeste seas; § keskmisest madalam muust rahvusest ja suuremate linnade (Tartu, Pärnu, Narva, Kohtla-Järve) elanike hulgas. Eesti Keele Instituudi tuntuse ja maine uuring > Eesti Keele Instituudi tuntus 17

Eesti Keele Instituudiga seostuvad spontaansed märksõnad % nendest, kes on instituudist teadlikud, n=324 Palun nimetage kolm märksõna, mis Teile seoses Eesti Keele Instituudiga esimesena meenuvad. Võite nimetada näiteks nende tegevusvaldkonda, inimesi või sündmusi. Ei oska öelda Keele, sh murrete uurimine Üle poole vastajatest, kes olid Eesti Keele Instituudi asutuse olemasolust teadlikud, ei osanud nimetada ühtegi märksõna. Sõnaraamatute koostamine, võõrsõnade tähendus, terminoloogia Muud märksõnad Keele uuendamine Mõni isik Nn valed ülesanded: eesti keele õigsuse kontrollimine, keelekasutuse kontroll, õpetamine Keele säilitamine Eesti Keele Instituudi tuntuse ja maine uuring > Eesti Keele Instituudi tuntus 18

Spontaansed märksõnad Muude märksõnadena nimetati: emakeelepäev, loengud, kursused, vana luule korjamine, õigekeele normimine, eesti keele arengukava, raamatupood, rahvaluule, tarkusepäev, teadlased, sõbralik keskkond ning usaldusväärne, konservatiivne ja aktiivne; samuti võru keel, kultuur, “prügisõnade” vastu võitlemine, murded, lingvistika, ajalugu, kirjutised, seminarid, teadus, grammatika, kirjandus ning tõlkimine. Isikutena nimetati: Juhan Smuul, Ingrid Rüütel, Johannes Aavik, Lotman, Marju Lauristin, Paul Ariste, Vello Saage, Lennart Meri. Kahele vastajale meenus Eesti Keele Instituudi direktor Urmas Sutrop. Eesti Keele Instituudiga on kokkupuuteid olnud vähestel eestimaalastel: 10% Eesti Keele Instituudist kuulnutest (s. o 6% elanikkonnast) on asutusega isiklikult kokku puutunud. Kodulehte (www. eki. ee) on külastanud 10% nendest, kes on instituudist kuulnud. Eesti Keele Instituudi tuntuse ja maine uuring > Eesti Keele Instituudi tuntus 19

Kokkupuutepunktid Eesti Keele Instituudiga % nendest, kes omasid isiklikku kokkupuudet instituudiga, n=38* Millega seonduvalt või mis põhjustel Te olete Eesti Keele Instituudiga kokku puutunud? On kasutanud elektroonilisi sõnastikke On kasutanud keelenõualast teenust On saanud muul moel konsultatsiooni või abi Muu On lugenud/kuulnud meediast Ei oska öelda / ei mäleta * Vastajate arv antud küsimuses on üldistuste tegemiseks liiga väike. Muude tegevustena nimetati kodulehe külastamist, vestlusringidel osalemist, raamatute ja sõnastike ostmist, kokkupuudet seoses seto vaidlusega, kursustel osalemist ja keele õppepäeva. Üks vastaja on teinud koostööd tööalaselt puidutöötlemise õigekeele terminoloogia väljatöötamisel. Eesti Keele Instituudi tuntuse ja maine uuring > Eesti Keele Instituudi tuntus 20

Eesti Keele Instituudi maine Eesti Keele Instituudi tuntuse ja maine uuring

Eesti Keele Instituudi maine aspektid % nendest, kes olid instituudist teadlikud, n=324 Sõltumata Teie isiklikust kokkupuutest Eesti Keele Instituudiga, palun hinnake 10 -pallisel skaalal järgmisi üldisi aspekte Eesti Keele Instituudi kohta, kus 1 tähistab, et Te ei ole üldse nõus, ning 10, et olete täiesti nõus. KESKMINE Vajalik Professionaalne Akadeemiline Avatud uuendustele, ajaga kaasaskäiv Sõbralik Meedias nähtav Inimestele lähedalseisev Vanamoeline, konservatiivne Eesti Keele Instituudi tuntuse ja maine uuring > Eesti Keele Instituudi maine 22

Maineaspektid elanikkonna rühmades (I) vastava sihtrühma keskmine, on instituudist kuulnud SUGU mees naine RAHVUS eestlane muu VANUS 15 -24 25 -34 35 -49 50 -64 65 -74 HARIDUS algharidus, põhiharidus keskharidus, keskeri- või kutseharidus kõrgharidus ELUKOHT Tallinnas Tartus, Pärnus, Narvas, Kohtla-Järvel muus linnas, alevis maa-asulas (alevik, küla) REGIOON Tallinn Põhja-Eesti Lääne-Eesti Tartu piirkond Lõuna-Eesti Virumaa Eesti Keele Instituudi tuntuse ja maine uuring > Eesti Keele Instituudi maine 23

Maineaspektid elanikkonna rühmades vastava sihtrühma keskmine, on instituudist kuulnud SEISUND ettevõtja palgatöötaja pensionil töötu, tööotsija lapsehoolduspuhkusel, kodune õpilane, üliõpilane AMETIKOHT valgekrae sinikrae SISSETULEK kuni 5000 5001 -9000 üle 9001 ei oska öelda, keeldus Eesti Keele Instituudi tuntuse ja maine uuring > Eesti Keele Instituudi maine 24

Eesti Keele Instituudi maine Eesti Keele Instituuti peetakse väga vajalikuks asutuseks Eestis (81% vastajatest andis 10 -pallisel skaalal hinnanguid vahemikus 8− 10). Samuti peavad paljud vastajad asutust professionaalseks (vastavalt 59%) ja akadeemiliseks (49%). Akadeemilisus aga ei tähenda, et tegu oleks konservatiivse ja vanamoelise asutusega (7%), vaid pigem uuendustele avatud ja ajaga kaasaskäiva asutusega (42%). Madalamaid hinnanguid on antud märksõnadele nagu inimestele lähedalseisev (12%) ja meedias nähtav (14%). Olulise tulemusena saab välja tuua ka selle, et märkimisväärne osakaal Eesti Keele Instituudist kuulnutest ei oma instituudi maineküsimustes arvamust (küsimustele vastamata jätnud inimeste osakaal jääb vahemikku 20%− 44%) ja see kehtib enamiku märksõnade puhul. Hinnangud Eesti Keele Instituudi maineküsimustes on suhteliselt ühtlaselt jaotunud – selgelt positiivsema või tõrjuvama hoiakuga eestimaalasi ei ole. Üldise tendentsina saab välja tuua, et positiivseimaid hinnanguid on andnud naised, vanemaealised ning keskmise või madalama sissetulekuga inimesed. Eesti Keele Instituudi tuntuse ja maine uuring > Eesti Keele Instituudi maine 25

Eesti Keele Instituudi funktsioonid Eesti Keele Instituudi tuntuse ja maine uuring

Üldine hinnang eesti keele olukorra kohta % kõikidest vastajatest, n=500 Järgnevalt loen Teile üldiseid väiteid eesti keele kohta. Kasutades 10 palli süsteemi, palun hinnake, kuivõrd Te nõustute, et …. KESKMINE erinevaid tehnikaseadmeid saab üha enam kasutada eesti keeles eesti keele sõnaraamatud on elektrooniliselt kergesti kättesaadavad ma tean, kust saada huvi korral eesti keele alast nõu ja konsultatsiooni eesti keele arendamise, uurimise ja hoidmisega tegeletakse Eestis piisavalt eesti keele murrete ja piirkondlike eripäradega tegeletakse Eestis piisavalt eesti keele korrektset kasutust kontrollitakse Eestis piisavalt Eesti Keele Instituudi tuntuse ja maine uuring > Eesti Keele Instituudi funktsioonid 27

Üldine hinnang eesti keele olukorra kohta Eesti Keele Instituudist teadlike ja mitteteadlike hulgas Vastava väitega nõustunute (8− 10 palli) osakaal, % Eesti Keele Instituudi olemasolust mittekuulnute hinnangud eesti keele olukorra kohta on instituudist kuulnutega võrreldes oluliselt madalamad. Eriti madal on nõustumine väidetega, mis on seotud § tehnikaseadmete kasutamise, § keelealase nõu konsultatsiooniga ning ja § murrete ja piirkondlike eripäradega tegelemisega. Erinevaid tehnikaseadmeid saab üha enam kasutada eesti keeles Eesti keele sõnaraamatud on elektrooniliselt kergesti kättesaadavad Ma tean, kust saada huvi korral eesti keele alast nõu ja konsultatsiooni Eesti keele arendamise, uurimise ja hoidmisega tegeletakse Eestis piisavalt Eesti keele murrete ja piirkondlike eripäradega tegeletakse Eestis piisavalt Eesti keele korrektset kasutust kontrollitakse Eestis piisavalt Joonisel EKI – Eesti Keele Instituut Eesti Keele Instituudi tuntuse ja maine uuring > Eesti Keele Instituudi funktsioonid 28

Üldine hinnang elanikkonna rühmades (I) vastava sihtrühma keskmine, kõik vastajad SUGU mees naine RAHVUS eestlane muu VANUS 15 -24 25 -34 35 -49 50 -64 65 -74 HARIDUS algharidus, põhiharidus keskharidus, keskeri- või kutseharidus Kõrgharidus ELUKOHT Tallinnas Tartus, Pärnus, Narvas, Kohtla-Järvel muus linnas, alevis maa-asulas (alevik, küla) REGIOON Tallinn Põhja-Eesti Lääne-Eesti Tartu piirkond Lõuna-Eesti Virumaa Eesti Keele Instituudi tuntuse ja maine uuring > Eesti Keele Instituudi funktsioonid 29

Üldine hinnang elanikkonna rühmades (II) vastava sihtrühma keskmine, kõik vastajad SEISUND ettevõtja palgatöötaja pensionil töötu, tööotsija lapsehoolduspuhkusel, kodune õpilane, üliõpilane AMETIKOHT valgekrae Valgekrae sinikrae SISSETULEK kuni 5000 5001 -9000 üle 9001 ei oska öelda, keeldus Eesti Keele Instituudi tuntuse ja maine uuring > Eesti Keele Instituudi funktsioonid 30

Üldine hinnang elanikkonna rühmades Eesti keele arendamise, uurimise ja hoidmisega tegeletakse Eestis piisavalt: keskmisest enam nõustuvad väitega vanemaealised (65− 74) ja keskmise sissetulekuga inimesed. Keskmiseid hinnanguid annavad enam eestlased ja noorem vanuserühm (15− 24). Vastata ei osanud keskmisest enam muust rahvusest, Tallinna elanikud ja instituudist mittekuulnud inimesed. Eesti keele sõnaraamatud on elektrooniliselt kergesti kättesaadavad: keskmisest enam nõustuvad väitega noored (15− 24), suurte linna elanikud, kõrgharidusega inimesed, kõrgema sissetulekuga ja instituudist kuulnud inimesed. Väitega ei nõustu keskmisest enam instituudist mittekuulnud. Vastuse jäävad võlgu vanemaealised (50+), maa-asulates elavad inimesed, pensionärid ja madalama sissetulekuga inimesed. Eesti keele murrete ja piirkondlike eripäradega tegeletakse Eestis piisavalt: keskmisest enam nõustuvad väitega eestlased, vanemaealised (65− 74), pensionärid ja instituudist kuulnud. Keskmiseid hinnanguid on enam andnud noorem vanuserühm ja eestlased. Vastuse jäävad võlgu enam muust rahvusest ja instituudist mittekuulnud inimesed. Erinevaid tehnikaseadmeid saab üha enam kasutada eesti keeles: keskmisest enam nõustuvad väitega eestlased, maainimesed ning instituudist kuulnud. Vastuse jäävad võlgu enam muust rahvusest, vanemaealised (50+) ja instituudist mittekuulnud inimesed. Ma tean, kust saada huvi korral eesti keele alast nõu ja konsultatsiooni: keskmisest enam nõustuvad eestlased, kõrgharidusega inimesed, naised ning instituudist kuulnud. Keskmisest vähem nõustuvad mehed, töötud/tööotsijad, alg- või põhiharidusega, muust rahvusest ja instituudist mittekuulnud inimesed. Eesti keele korrektset kasutust kontrollitakse Eestis piisavalt: keskmisest enam nõustuvad muust rahvusest inimesed ja mehed, vähem nõustuvad aga eestlased ja instituudist kuulnud inimesed. Vastuse jäävad võlgu enam muust rahvusest, keskharidusega, vanemaealised ja instituudist mittekuulnud inimesed. Eesti Keele Instituudi tuntuse ja maine uuring > Eesti Keele Instituudi funktsioonid 31

Eesti Keele Instituudi funktsioonid % nendest, kes olid instituudist teadlikud, n=324 Palun hinnake nüüd, kuivõrd aitab Teie arvates Eesti Keele Instituudi tegevus kaasa järgmiste aspektide saavutamisele. KESKMINE Eesti keele arendamise, uurimise ja hoidmisega tegeletakse Eestis piisavalt Eesti keele sõnaraamatud on elektrooniliselt kergesti kättesaadavad Ma tean, kust saada huvi korral eesti keele alast nõu ja konsultatsiooni Eesti keele murrete ja piirkondlike eripäradega tegeletakse Eestis piisavalt Erinevaid tehnikaseadmeid saab üha enam kasutada eesti keeles Eesti keele korrektset kasutust kontrollitakse Eestis piisavalt Eesti Keele Instituudi tuntuse ja maine uuring > Eesti Keele Instituudi funktsioonid 32

Eesti Keele Instituudi funktsioonid elanikkonna rühmades vastava sihtrühma keskmine, on instituudist teadlikud SUGU mees naine RAHVUS eestlane muu VANUS 15 -24 25 -34 35 -49 50 -64 65 -74 HARIDUS algharidus, põhiharidus keskharidus, keskeri- või kutseharidus kõrgharidus ELUKOHT Tallinnas Tartus, Pärnus, Narvas, Kohtla-Järvel muus linnas, alevis maa-asulas (alevik, küla) REGIOON Tallinn Põhja-Eesti Lääne-Eesti Tartu piirkond Lõuna-Eesti Virumaa Eesti Keele Instituudi tuntuse ja maine uuring > Eesti Keele Instituudi funktsioonid 33

Eesti Keele Instituudi funktsioonid elanikkonna rühmades vastava sihtrühma keskmine, on instituudist teadlikud SEISUND Ettevõtja ettevõtja Palgatöötaja palgatöötaja Pensioni pensionil töötu, tööotsija lapsehoolduspuhkusel, kodune õpilane, üliõpilane AMETIKOHT valgekrae sinikrae SISSETULEK kuni 5000 5001 -9000 üle 9001 ei oska öelda, keeldus Eesti Keele Instituudi tuntuse ja maine uuring > Eesti Keele Instituudi funktsioonid 34

Eesti Keele Instituudi funktsioonid % nendest, kes olid instituudist teadlikud, n=324 Kasutades 10 palli süsteemi, siis kuivõrd saab Eesti Keele Instituudi kohta öelda, et ta on …? KESKMINE eesti keelt õpetav Eestit laiemas maailmas tutvustav Eesti Keele Instituudi tuntuse ja maine uuring > Eesti Keele Instituudi funktsioonid 35

Funktsioonid elanikkonna rühmades (I) vastava sihtrühma keskmine, on instituudist teadlikud SUGU mees naine RAHVUS eestlane muu VANUS 15 -24 25 -34 35 -49 50 -64 65 -74 HARIDUS alg- või põhiharidus kesk-, keskeri- või kutseharidus kõrgharidus ELUKOHT Tallinnas Tartus, Pärnus, Narvas, Kohtla-Järvel muus linnas, alevis maa-asulas (alevik, küla) REGIOON SEISUND ettevõtja palgatöötaja pensionil töötu, tööotsija lapsehoolduspuhkusel, kodune õpilane, üliõpilane AMETIKOHT valgekrae sinikrae SISSETULEK kuni 5000 5001 -9000 üle 9001 ei oska öelda, keeldus Tallinn Põhja-Eesti Lääne-Eesti Tartu piirkond Lõuna-Eesti Virumaa Eesti Keele Instituudi tuntuse ja maine uuring > Eesti Keele Instituudi funktsioonid 36

Tajutavad Eesti Keele Instituudi funktsioonid Vastava väitega nõustunute (8− 10 palli) osakaal, % Instituudi tegevustena nähakse enam järgmisi tegevusi: § eesti keele arendamine, uurimine ja hoidmine; Erinevaid tehnikaseadmeid saab üha enam kasutada eesti keeles Eesti keele sõnaraamatud on elektrooniliselt kergesti kättesaadavad § eesti keele murrete ja piirkondlike eripäradega tegelemine; § eesti keele korrektse kasutuse kontroll ning § ka sõnaraamatute elektrooniline Ma tean, kust saada huvi korral eesti keele alast nõu ja konsultatsiooni Eesti keele arendamise, uurimise ja hoidmisega tegeletakse Eestis piisavalt kättesaadavus. Instituudi tegevustega nähakse vähem seost: § tehnikaseadmete eestikeelses Eesti keele murrete ja piirkondlike eripäradega tegeletakse Eestis piisavalt Eesti keele korrektset kasutust kontrollitakse Eestis piisavalt kasutuses ning Joonisel EKI – Eesti Keele Instituut § keelenõu ja konsultatsiooni pakkumises. Eesti Keele Instituudi tuntuse ja maine uuring > Eesti Keele Instituudi funktsioonid 37

Tajutavad Eesti Keele Instituudi funktsioonid % nendest, kes olid instituudist teadlikud, n=324 Erinevaid tehnikaseadmeid saab üha Nõustumine, n=500 enam kasutada eesti keeles EKI panus, n=324 Eesti keele sõnaraamatud on Nõustumine, n=500 elektrooniliselt kergesti kättesaadavad EKI panus, n=324 Ma tean, kust saada huvi korral eesti Nõustumine, n=500 keele alast nõu ja konsultatsiooni EKI panus, n=324 Eesti keele arendamise, uurimise ja Nõustumine, n=500 hoidmisega tegeletakse Eestis piisavalt EKI panus, n=324 Eesti keele murrete ja piirkondlike Nõustumine, n=500 eripäradega tegeletakse Eestis piisavalt EKI panus, n=324 Eesti keele korrektset kasutust Nõustumine, n=500 kontrollitakse Eestis piisavalt EKI panus, n=324 Joonisel EKI – Eesti Keele Instituut Eesti Keele Instituudi tuntuse ja maine uuring > Eesti Keele Instituudi funktsioonid 38

Lisad Eesti Keele Instituudi tuntuse ja maine uuring

Uuringu metoodika CATI-buss on Omnibuss-tüüpi regulaarne andmekogumistehnika, mille andmekogumine toimub üle nädala CATI-meetodil (Computer Administrated Telephone Interview). CATI-buss on mitme-kliendi-uuring, mille küsimustik koosneb erinevate klientide küsimusplokkidest. Registreerime järgmised taustaandmed: vastaja sugu, rahvus, vanus, elukoht (piirkond, asulatüüp), sotsiaalne staatus, haridus, tulutase ja leibkonna suurus. Eesti Keele Instituudi tuntuse ja maine uuring > Lisad 40

Uuringu üldkogum ja valim CATI-bussi üldkogumi moodustavad Eesti Vabariigi alalised elanikud vanuses 15– 74 aastat (Eesti Statistikaameti seisuga 01. 2009. a kokku 1 038 848 inimest). Valimi suurus, st ühe uuringuga hõlmatud küsitletavate hulk on 500 inimest. Valimi moodustamisel kasutasime üldkogumi proportsionaalset mudelit ja juhuvalikut. Üldjuhul eeldame, et telefoniküsitlus võimaldab ühtlast ligipääsu kogu uuritavale sihtrühmale ja uuring kirjeldab proportsionaalselt Eesti rahvastikku vanuses 15– 74 aastat. Kuna Eestis on elanike varustatus püsitelefonidega linnades 56% ja maal 42% (Emori CAPI-buss, 2009. a), kasutasime valimi koostamisel lisaks lauatelefonidele ka mobiiltelefoninumbreid. Mobiilinumbritele tehti 40, 2% intervjuudest. Need on inimesed, kes on kättesaadavad ainult mobiili teel (ei oma kodus lauatelefoni). Vastajad leiti juhuvalikuga TNS Emori eelvärvatute andmebaasist. Lauatelefonide puhul kasutasime tüvenumbrite registrit, millest genereeritakse iga CATI-bussi tarbeks uus telefoninumbrite baas. Telefoninumbri kolm viimast numbrit genereerib arvuti, mis võimaldab ka salastatud numbritel küsitluses osaleda. Lauatelefonide puhul kasutame leibkondades vastaja valikuks noorte meeste–noorte naiste reeglit (st küsitleme 15– 74 -aastastest kodus olevatest meestest kõige nooremat. Kui selles vanuses mehi antud aadressil ei ela või ei ole hetkel kodus, küsitleme kõige nooremat kodus olevatest 15– 74 -aastastest naistest). Küsitlustöö käigus kujunenud valimi sotsiaaldemograafilist struktuuri (rahvus, vanus ja sugu) võrdleme vastavate statistiliste näitajatega üldkogumi kohta. Vajaduse korral kaalume tulemusi uuringu esinduslikkuse tagamiseks. Eesti Keele Instituudi tuntuse ja maine uuring > Lisad 41

Küsitlus Intervjuud viidi läbi TNS Emori 40 küsitluskohaga telefonikeskuses. Intervjuu käiku ja valimi proportsioone kontrollib spetsiaalne tarkvara Bellview Fusion. CATI-intervjuu puhul on ankeedi küsimused arvutiekraanil ja küsitleja sisestab vastused kohe arvutisse. Filtrid ja roteerimised on programmeeritud, vähendades nii vigu küsitlemisel. Küsitlustöö viisid läbi 19 erikoolituse läbinud TNS Emori küsitlejat. Enne küsitluse algust tutvustati uuringu eesmärki ja ankeeti küsitlejatele ning vastati nende küsimustele. Sihtrühmaesindajaga läbiviidud intervjuu keskmine pikkus oli 4, 5 minutit. Valimibaasi genereeritud 5910 telefoninumbri seast kasutati ära 5597 telefoninumbrit, kusjuures: § 500 juhul viidi intervjuu läbi; § 169 juhul keelduti intervjuust; § 320 juhul ei olnud valitud numbril sihtrühma esindajat või polnud ta küsitlusperioodil kättesaadav; § 394 juhul ei toimunud intervjuud, kuna kvoot oli täis; § 4139 juhul ei saadud kontakti (number ei vastanud/polnud kasutusel, oli kinni, automaatvastaja); § 72 juhul kuulus number firmale; § 3 juhul katkestati intervjuu. Eesti Keele Instituudi tuntuse ja maine uuring > Lisad 42

Tulemuste usalduspiirid Kogu valimi (500 inimest) alusel arvutatud protsenthinnangute maksimaalne, juhuvaliku protseduurist tulenev võimalik viga (valikuviga ehk nn statistiline viga) ei ületa ± 4, 4% taset usaldusnivool 95%. Kui soovite vaadelda väiksemat sihtrühma, siis tuleks tulemuste kasutamisel arvestada suurema võimaliku valikuveaga, mis ei ületa aga ± 10%, kui sihtrühma esindab 100 vastajat. Alljärgnevalt esitame protsenthinnangu usalduspiiride hindamise tabeli. Eesti Keele Instituudi tuntuse ja maine uuring > Lisad 43

Ankeet (I) Q: 1 Kas Te teate nimetada mõnda asutust Eestis, mis tegeleb eesti keele uurimisega? Milliseid asutusi Te veel teate? Küsi vähemalt kaks vastust ___________ Ei oska öelda Q: 2 Kas Te olete kuulnud, et Eestis tegutseb astus nimega Eesti Keele Instituut? § Jah § Ei oska öelda Küsida, kui Q 2=1. Q: 3 Palun nimetage kolm märksõna, mis Teile seoses Eesti Keele Instituudiga esimesena meenuvad? Võite nimetada näiteks nende tegevusvaldkonda, inimesi või sündmusi. Kas meenub veel mõni märksõna? Kui vastaja ütleb ainult „eesti keel“, palu täpsustada, millega seoses või mis täpsemalt. ________ Ei oska öelda Küsida, kui Q 2=1. Q: 4 Kas Te isiklikult olete Eesti Keele Instituudi või nende pakutavate teenustega kokku puutunud? § Jah § Ei oska öelda Eesti Keele Instituudi tuntuse ja maine uuring > Lisad 44

Ankeet (II) Küsida, kui Q 4=1. ÄRA LOE ETTE. MITU VASTUST Q: 5 Millega seonduvalt või mis põhjustel Te olete Eesti Keele Instituudiga kokku puutunud? § On lugenud/kuulnud meediast § On kasutanud keelenõualast teenust § On kasutanud elektroonilisi sõnastikke § On saanud muul moel konsultatsiooni või abi § Muu (Täpsusta!) § Ei oska öelda / ei mäleta Küsida, kui Q 2=1. Q: 6 Kas Te olete külastanud Eesti Keele Instituudi kodulehte www. eki. ee? § Jah § Ei oska öelda Küsida, kui Q 2=1. Roteerida. Q: 7 Sõltumata Teie isiklikust kokkupuutest Eesti Keele Instituudiga, palun hinnake 10 -pallisel skaalal järgmisi üldisi aspekte Eesti Keele Instituudi kohta, kus 1 tähistab, et Te ei ole üldse nõus, ning 10, et olete täiesti nõus. Kas Eesti keele Instituudi kohta saab öelda, et ta on …. ? § avatud uuendustele, ajaga kaasaskäiv § sõbralik § vanamoeline, konservatiivne § meedias nähtav § inimestele lähedalseisev § akadeemiline § professionaalne § vajalik Eesti Keele Instituudi tuntuse ja maine uuring > Lisad § Eestit laiemas maailmas 45 tutvustav

Ankeet (III) Q: 8 Järgnevalt loen Teile üldisi väiteid eesti keele kohta. Kasutades 10 palli süsteemi, kus 1 tähistab, et Te ei ole üldse nõus, ning 10, et olete täiesti nõus, palun hinnake, kuivõrd Te nõustute, et …? § eesti keele arendamise, uurimise ja hoidmisega tegeletakse Eestis piisavalt § eesti keele sõnaraamatud on elektrooniliselt kergesti kättesaadavad § eesti keele murrete ja piirkondlike eripäradega tegeletakse Eestis piisavalt § erinevaid tehnikaseadmeid (arvuti, kodumasinad jms) saab üha enam kasutada eesti keeles § ma tean, kust saada huvi korral eesti keele alast nõu ja konsultatsiooni § eesti keele korrektset kasutust (nt teenindajate keeleoskust, keelekasutust meedias jms) kontrollitakse Eestis piisavalt Q: 9 Palun hinnake nüüd, kuivõrd aitab Teie arvates Eesti Keele Instituudi tegevus kaasa järgmiste aspektide saavutamisele. Palun kasutage jälle 10 palli süsteemi, kus 1 tähistab seda, et Eesti Keele Instituut ei aita selle saavutamisele üldse kaasa, ning 10, et kindlasti aitab kaasa. § Eesti keele arendamise, uurimise ja hoidmisega tegeletakse Eestis piisavalt § Eesti keele sõnaraamatud on elektrooniliselt kergesti kättesaadavad § Eesti keele murrete ja piirkondlike eripäradega tegeletakse Eestis piisavalt § Erinevaid tehnikaseadmeid (arvuti, kodumasinad jms) saab üha enam kasutada eesti keeles § Ma tean, kust saada huvi korral eesti keele alast nõu ja konsultatsiooni § Eesti keele korrektset kasutust (nt teenindajate keeleoskus, keelekasutus meedias jms) kontrollitakse Eestis piisavalt Eesti Keele Instituudi tuntuse ja maine uuring > Lisad 46

Projekti töörühm Uuringu eri etappides osalesid ja olid vastutavad: Tellijapoolne kontaktisik: Kai Oro Uuringu kava ja aruande koostaja: Gerda Möller Küsitlusprogrammi koostaja: Kalev Mitt Küsitlustöö koordineerija: Kaja Nebel Graafilised tööd: Annette Schultz Kontaktandmed: AS Emor Telefon: 626 8259 Telefon (üld): 626 8500 Faks: 626 8501 E-mail: gerda. moller@emor. ee E-mail (üld): emor@emor. ee Aadress: A. H. Tammsaare tee 47 11316 Tallinn Eesti Keele Instituudi tuntuse ja maine uuring > Lisad 47