Arvuti Algkursus 40 tundi Haapsalu Kutsehariduskeskuses 2016 a

Arvuti Algkursus 40 tundi Haapsalu Kutsehariduskeskuses 2016. a.

Arvuti Ergonoomia Laud ja Tool Klaviatuur ja Hiir Monitor Printer

Arvuti koosneb 2 süsteemist v. komponendist Arvuti riistvarast (Hardware) Arvuti tarkvarast (Software)

Arvutisüsteem sisendseadmed (klaviatuur, hiir, skanner, mikrofon) - nende abil sisestatakse info (andmed) arvutisse, töötlusseadmed (keskseade, välismälud) - toimub arvutile antud lähteandmete töötlemine, väljundseadmed (monitor ehk kuvar, printer, valjuhääldid) - toimub väljundandmete väljastamine

Töökohaarvuti Kuvar Keskseade e. arvuti Arvutihierarhias tuntakse põhiliselt Arvutihierarhias tuntakse põ Klaviatuur Hiir Võib olla ka (printer) Tänapäeval võib arvuti olla ka ühes tükis ehk siis AIO (all in one e. Kõik ühes) tüüpi arvutid

Arvutihierarhias tuntakse põhiliselt : pihuarvuti (handheld) - väike, taskusse mahtuv arvuti, täna päeval juba siis nutitelefon sülearvuti (laptop, notebook) - kaasaskantav ja tavaliselt A 4 formaadis väikearvuti lauaarvuti (desktop, minitower, miditower) - mikroarvuti universaalse töökohaarvutina (bürooarvutina) tööjaam (workstation) - miniarvuti suurte andmemassiivide kiireks töötlemiseks (nt graafiline tööjaam, video ja pildi töötlusteks) suurarvuti (mainframe) - võimas arvuti suurettevõtetele või teadusliku uurimistöö tarbeks.

Tarkvara mõiste alla mahuvad eelkõige kõik arvutis infot töötlevad programmid, aga ka igasugune muu elektroonsel kujul info, mis selgitab arvutikasutajale nende programmide tarvitamist (spikrifailid, juhendid, õpikud, teatmikud)

Arvuti Riistvara Arvuti enda sisemus

Arvuti enda sisemus Protsessor Emaplaat Mälu Videokaart Kõvaketas Helikaart Võrgukaart Toiteplokk CD-ROM, DVD-ROM FLOPPY seade (tänapäeva arvutitel enam mitte) ID-kaardi lugeja

Protsessor - (CPU - Central Processing Unit) Protsessor on arvuti "süda", mis tegeleb otseselt arvutamisega. Protsessor töötleb temasse sisestatud andmeid ja väljastab tulemusi. Selle tulemuseks ongi kõik see, mida me arvuti abil teostada saame. Suuremad protsessorite tootjad Intel ja AMD. Protsessori kiirust määrab taktsagedus (Hz) - mis määrab ära kui mitu algtaseme käsku suudab arvuti või mikroprotsessor sekundis täita. Mida kõrgem taktsagedus, seda kiirem arvuti/protsessor. Praegused taktsagedused on juba GHZ - s

Emaplaat - (motherboard, mainboard) Emaplaat - on arvuti kõikide komponentide tervikuks ühendaja. Kujutab ta endast plaati, millele on kantud voolurajad, mis seovad üheks süsteemiks protsessori, mälud ja mälupesad, laiendkaartide pesad, kettaseadmete pistikud jpm.

Mälu - e. RAM (Random Access Memory) Operatiivmälu on mõeldud arvuti tööprotsessis tihti kasutatavate andmete ajutiseks jäädvustamiseks. Mälu tähtsamateks parameetriteks on mälu maht MB (mega bait) ja ka mälu kiirus (MHz).

Videokaart (ka graafikakaart, graafikakiirendi, kuvaadapter, videoadapter, graafikaadapter) on seade, mis muundab arvuti mälus oleva kujutise kuvarile arusaadavaks signaaliks. Lauaarvuti videokaart ühendatakse emaplaadi ISA, PCI, AGP, PCI-Express siinile. Sülearvuti videokaart on tavaliselt monteeritud emaplaadile. Ka lauaarvuti lihtsam videokaart võib asuda otse emaplaadil ning kasutada arvuti muutmälu. Videokaardil on oma mikroprotsessor, keerulisematel kaartidel võib neid olla ka kaks või enam. Videokaardi mikroprotsessor vähendab arvuti keskprotsessori töökoormust. (Videokaardi parameetrid on siis mälu maht MB ja mälu töö kiirus Mhz).

Kõvaketas – HDD Kõvaketas (inglise hard disk drive, lühend HDD) on arvuti andmete säilitamise seade. Kõvaketas on selleks laoruumiks, kuhu arvuti saab püsivalt salvestada kogu tarkvara ning kõik teie poolt loodud dokumendid. Kõvakettal olev informatsioon jääb alles ka pärast arvuti väljalülitamist. Tänapäeval levinud ketta ühendus tüübid IDE , ATA, SATA ja ka SATA 2. Kõvaketta parameetrid (andmemaht GB, ketta pöörlemiskiirus rpm , vahemälu MB ja ka sata ketastel on andmeedastus kiirus Gb/s).

Helikaart - (Sound Card) Kui tahate, et arvuti igal käivitamisel lemmikmeloodiat mängiks ja nupuvajutusel häälitseks ning multimeedia programmides midagi jutustaks, siis peate endale hankima helikaardi (tänapäeva arvutitel on juba helikaart olemas) Enamus helikaarte on 16 või 32 bitised. See tähendab, et 16 bitine kaart käsitleb 16 andmebitti ühe korraga. Mida rohkem andmebitte helikaart korraga käsitleda suudab, seda parem on heli kvaliteet.

Võrgukaart ehk NIC (Network interface card, inglise keeles nimetatakse veel ka network card, network adapter) on seade, mille kaudu saab arvuti ühendada arvutivõrku. Näiteks saab sinna külge ühendada modemi, ruuteri, switchi või teise arvuti. On olemas ka traadita võrgukaardid, millega saab arvuti ühendada traadita võrku (Wi. Fi). Võrgukaart identifitseeritakse tema MAC-aadressi järgi

Toiteplokk on seade, mis muudab saada oleva elektrienergia tarbijale e. arvutile sobivaks. Toiteploki tüübid AT ja ATX. Majapidamises on saada 220 V 50 Hz vahelduvpinge, aga arvutid vajavad + ja - 5 V, + ja - 12 V stabiliseeritud pinget.

Välised Mäluseadmed CD, DVD seadmed Disketid seadmed Mälupulgad

CD-ROM, DVD-ROM CD-ROM DVD-ROM

FLOPPY seade

USB pulk e. mälu pulk Mälupulgad ja mälukaardid sobivad inimesele, kellel on vaja andmeid kaasas kanda ja neid mitmel pool lugeda ning muuta Mälupulga mahutavused 64 MB, 128 MB, 256 MB, 512 MB, 1 GB, 2 GB , 4 GB , 8 GB , 16 GB

Sisendseadmed Klaviatuur Hiir Scanner Mikrofon

Klaviatuur (klahvistik) teksti ja arvude käsitsi sisestamiseks

Hiir - kui elektrooniline "nimetissõrm" Hiir on sisestusseade, mis aitab graafilises töökeskkonnas mugavamalt tegutseda

Skänner Paberkandjal olevate materjalide (tekstide, piltide) arvutisse digitaalsel kujul saamiseks

Mikrofon on andur, mis muundab helivõnkumised elektrilisteks võnkumisteks.

Väljundseadmed Monitorid Printerid Kõlarid

Monitor Kuvar on seade, mille ekraanile ilmub kõik, mida arvutil on teile “öelda”. Ka dubleeritakse sinna kõik teie poolt klaviatuurilt sisestatud vastused, korraldused ja muu informatsioon. Ta on personaalarvuti kasutajale üks tähtsamaid seadmeid. Monitorid jagunevad kaheks on CRT e. kineskoop monitorid ning LCD e. vedelkristall ekraaniga monitorid. Monitorid on tavaliselt 12 -23 dollise diagonaaliga Tähtsamad parameetrid on Monitori diagonaal, rezolutsioon ja sagedus

Printer Arvutis digitaalsel kujul oleva materjali kandmiseks paber andmekandjale. Printerite liigid: nõelprinterid, termoprinterid, laserprinterid, juga e. tindiprinter

Tänan kuulamast!!!