13 Riigivõim lk 75 79 10 klass

13. Riigivõim (lk 75 – 79) 10. klass Ajalugu Laura Allikvee 2009

Alateemad l l l Keskvõim ja feodaalne killustumus Valitseja Esinduskogud

Keskvõim ja feodaalne killustumus I http: //upload. wikimedia. org/wikipedia/commons/thumb/f/f 0/Hugues_capet. jpg/180 px-Hugues_capet. jpg l l l Keskaegne riigivõim seotud feodaalsuhete arenguga Feodaalne killustumus: nõrk keskvalitsus, riigivõimu funktsioonid monarhi vasallidest võimukandjate käes Keskajal Euroopale iseloomulik (nt Saksa. Rooma keisririik, Kapetingide - Prantsusmaa) Hugues Capet

Keskvõim ja feodaalne killustumus II Inglismaa: l Tugev keskvõim l Krahvkonda juhtis šerif l Kõik vasallid vandusid truudust kuningale (põhimõte “minu vasalli vasall pole minu vasall” ei kehtinud siin)

Keskvõim ja feodaalne killustumus III Keskaegne riik: l Valitsejal võisid valdused olla mitmes kohas l Riikide liitmine abiellumispoliitikaga (nt Habsburgid) l Ühtne riik kujunes pigem ühtse keele ja kultuuri puhul

Valitseja I l l Edukas: vallutas ja jagas maid vasallidele või suurendas riiki abielu teel Ebaedukas: valitseja pere võis krooni teisele dünastiale kaotada

Valitseja II l l l Poliitilist nõu andis valitsejale suurvasallidest nõukogu (ka kõrgeim kohtumõistmine, rahaasjad, asevalitsemine) Sekretärideks-kirjutajateks vaimulikud Aja jooksul nõunikeks ka mitte-aadlikud (juristid)

Esinduskogud I l l l Kuningas (nappis raha) sõltus poliitika elluviimisel vasallide toetusest Tähtsamad poliitilised otsused konsensuse e. üksmeele teel (suurfeodaalid kinnitasid kuninga otsuse) Kaasatud ka linnade ja vaimulike organisatsioonide esindajad

Esinduskogud II Keskaegne esinduskogu: l Seisuslik l Saadikud: a) ametikoha/tiitli kaudu (piiskop, krahv jt) b) seisuslike organisatsioonide valitud (linna rae saadikud jt) Talupoegi (v. a. vabu) esindas tavaliselt isand

Esinduskogud III Esinduskogus tavaliselt: l a) kolm kuuriat (Saksamaa riigikeste maapäevadel) või l b) kaks koda (Inglismaa: ülem- ja alamkoda) l Kuningate ja esinduskogude võimuvõitlus 14. – 17. saj.

House of Lords ja House of Commons l http: //news. bbc. co. uk/nol/shared/spl/hi/p op_ups/03/uk_politics_state_opening_of _parliament/img/7. jpg l http: //img. dailymail. co. uk/i/pix/2007/12_0 3/House. Commons. PA_468 x 278. jpg

Saja-aastane sõda 1337 – 1453 http: //www. berkshirehistory. com/bios/images/edward 3. jpg Põhjused: l Dünastilised: Inglise kuningas Edward III soovis Prantsusmaa troonile, valiti aga Philippe VI Valois l Majanduslikud: Prantsusmaa soov Flandria allutada l Edward III

Muutused sõjapidamises http: //free. of. pl/p/piotrparuch/grafika/wojna/crecy. jpg Inglismaa edu sõja algul, eriti Crecy lahingus 1346 (võimsad pikad vibud vs lepinguline prantsuse rüütliratsavägi) ja Poitiers`lahingus 1356 Saja-aastase sõjas: l Jalaväe tähtsus kasvas l Kasutusele tulirelvad l Uut tüüpi vägi palgasõjavägi l l Crecy lahing

Sõja lõpp http: //www. linternaute. com/femmes/dossier/0704 -femmes-histoire/images/jeanne_d_arc. jpg l l Must Surm (1348 – 1349) vähendas 1/3 võrra rahvastikku feodaal koormiste tõus talurahvamässud Jeanne d`Arc Sõda kujundas inglaste ja prantslaste rahvustunnet 1453 inglastel vaid Calais. Sõja lõpp

Olukord Saja-aastase sõja järel http: //www. geocities. com/tudorhist/henry 7. jpg Prantsuse kuninga positsioon varasemast tugevam, ühtsem l Inglismaal: a) segadused: nn Rooside sõda 1455 – 1485 (Lancasterid vs Yorkid) b) 15. saj. lõpus Tudorid võimule: tugevdasid riiklikku ühtsust c) Kujunema hakkas absoluutne monarhia l l Henry VII – Tudorite dünastiale alusepanija

Aitäh!